Nii nagu tänaval kõrvaklappidega muusikat kuulates või võõraga rääkides, on ka internetis ohud. Kui heita kõrvale, et liigne kuvari või nutiseadme vaatamine väsitab silmalihaseid ja sundasendis istumine mõjub seljale halvasti, on internetis võimalik ka kuritegevuse ohvriks langeda.
Politseisse pöörduvad need, kelle identiteet varastati, on langenud kelmide või seksuaalkurjategija ohvriks. Kuritegevust, pahavaraga nakatumist saab vältida internetikasutajate teadlikkuse tõstmisega.
7. veebruaril tähistas maailm ja meie siin Eestis rahvusvahelist turvalise interneti päeva. Päeva jooksul korraldati Eesti õpilastele erinevaid teemakohaseid üritusi. Harjumaal käisid kolleegid lastele rääkimas, kuidas tuleb veebis ringi käia. Laste ja noorte kõrval tahan ka täiskasvanud internetiavaruste eripäradega kurssi viia.
Kõik, mis veebi riputatakse, jääb sinna ka pärast kustutamist. Laadisid üles foto oma koerast? See jääb internetti. „Kogemata“ jõudsid Aadama rüüs fotod sinu kaaslasele? Ka need on nüüd interneti serveris üleval. Esialgu ainult sinu partnerile näha, kui just suhe inetut pööret ei võta ning kättemaksuks need laiema publikuni ei jõua. Mõelge alati, mida sotsiaalmeediasse postitada, milliseid pilte üles riputada.
Sama kehtib ka isikuandmete kohta. Täites Facebookis kõikvõimalikud andmeväljad, on sinu isiku tuvastamine guugeldades imelihtne. Kõige turvalisem on profiilil olla enda kohta käiva info osas tagasihoidlik ja hoida andmed võõrastele nähtamatuna. Internet on globaalne küla, kõik on omavahel ühenduses. Seetõttu ei tasu juhututtavaid liigselt usaldada, sest arvutiekraani taga võib olla ükskõik kes.
Kui keegi näeb poes liiga hea hinnaga toodet, siis mõeldakse, et see peab küll petukaup olema. Sama mõtteviis peaks kanduma veebi. 42tolline teler ja nii hea hinnaga?! Tõenäoliselt on see kas varastatud või seda telerit polegi olemas, on vaid pilt sellest. Palun käi internetis rahaga sama ettevaatlikult ringi, nagu ka päriselus.
Kui võõras koputab uksele, kas sa lased ta kohe sisse, tutvustad oma isikuandmeid, kogutud fotosid, dokumente, muusikapalu ja kõike muud isiklikku? Võõrastele linkidele vajutamine või tundmatuid faile avades käitute samamoodi ning lasete võõra, antud juhul viiruse, enda arvutisse. Milliseid andmeid ja teavet arvutis teie kohta kogutakse, sõltub viirusest. Igal juhul on ohus sinu kontod ja kogutud failid. Saatjalt tuleb kahtlase lingi korral üle küsida, millega tegu. Kui olete siiski apsaka teinud, võib halvast päästa, kui arvuti on värskeima tarkvaraga. Tänaseid uuendusi ära lükka homse varna. Kontode kaitsmiseks identiteedivarguse eest kasutage võimalikult keerukaid ja erinevaid paroole. Turvaline salasõna koosneb kaheksast tähemärgist ning sisaldab nii suuri kui ka väikeseid tähti, numbreid ja kirjavahemärke. Tasub vältida sõnu, mis on sinuga seotud. Kui sa lõpuks oled valmis arvuti sulgema, logi end ka välja.
Kui kahtlustad, et võisid käia kohtades, kus viirused vohavad, laadisid alla mõne imeliku faili või pole ammu paroole uuendanud, tee seda jalamaid. Nähes veebilehtedel valeinfot või midagi, mis seal kindlasti olla ei tohiks, teavita lehekülje haldajat või Facebookis abistavaid veebikonstaableid. Süüteokahtluse korral talleta võimalikult palju infot ka enda arvutisse.
Loodan, et kirjutatust on kasu ning see kas tuletab meelde vanu või annab sulle uusi teadmisi. Ohutut surfamist!