Elu maal on võimalik vaid siis, kui inimesed pääsevad liikuma – poodi, tööle, linna arsti juurde. Maal elavate lastega peredel on transport sageli võtmetähtsusega küsimus. Kui peres pole autot või piirkonnas puudub toimiv ühistransport, et lapsi lasteaeda, kooli või huviringidesse sõidutada, siis jääb lahenduseks suurematesse keskustesse kolimine.
Et tagada maainimestele linnaelanikega ligilähedasedki hüved ja võimalused tuleb parandada liikumisvõimalusi hajaasustusega piirkondades. Muidugi muu infrastruktuuri – teede, kiire interneti ja ka elektriühenduste – arendamise kõrval.
Valitsuse võimulepe lubab tasuta maakonnasisesest ühistransporti, mis peaks startima 1. juulist. Kuid pooltühjade või päris tühjalt sõitvate busside käigushoidmine pole mõistlik seal, kus reisijaid on vähe. Lisaks on Eestis paiku, kuhu bussid ei käi. Suured bussid, jäigad liinid ja ebasobivad sõiduajad on hõredama asustusega piirkondades eilne päev. Kindlasti on rahvarohkemates kohtades õigustatud ka busside täiendav doteerimine.
Inimeste liikumismuresid saab efektiivsemalt lahendada, kui bussiliine ja ka rongiliiklust kombineerida nõudepõhise ühistranspordiga. Riigikogu e-Eesti toetusrühm on koos ekspertidega andnud hoogu ühistranspordi ehk nutitranspordi projektile, mis pakub riigi toel paindlikuma lahenduse. Eesmärk on muuta transporditeenused oluliselt kättesaadavamaks.
Oleme teinud koostööd riigiametnike ja edumeelsete omavalitsusjuhtidega. Meie paati on tulnud Saaremaa vald. Aprillis stardib Saaremaal pilootprojekt, kus transport toimib ka sõidujagamisteenusena, kasutades kaasaegse infotehnoloogia võimalusi. Mandri-Eestis katsetatakse nõudepõhist ühistransporti Põlvamaal.
Mõneti on tegu sarnase skeemiga, mida kasutavad Tallinnas ja Tartus taksoturule tulnud Taxify ja Uber. Virtuaalne ühistranspordiplatvorm ühendab mobiilrakenduste abil sõiduteenust pakkuvad autojuhid potentsiaalsete klientidega. Samas piirkonnas elavad autojuhid jälgivad platvormi kaudu tellimusi. Kui keegi plaanib näiteks minna lähimasse linna, annab teada sõidusoovi koos kellaaegadega. Kirja peavad saama ka regulaarsed sõidud. Kuna paljudel eakatel inimestel nutitelefone pole või ei oska nad neid vilunult kasutada, saab sõitu tellida ka kõnekeskusesse helistades.
Platvorm jälgib, et tellimused saaksid täidetud. Kui vabatahtlik pakkuja turul puudub, kutsutakse appi partner. Varuvariant võib olla takso, ka omavalitsuse sotsiaalauto, COOPi või Omniva auto. Platvormil on võimalik talletada infot sõitude kohta, see lubab analüüsida inimeste logistilisi vajadusi, vältida kuritarvitamist, tagada omavastutus sõitude eest tasumisel.
Oluline on ka rahaline külg. Kuna kindlat arvu sõite doteerib riik ja/või omavalitsus, motiveerib see autojuhte teenust pakkuma. Tarbijatele peavad sõidud olema taskukohased. Arveldamise lihtsustamiseks võiks isikukoodidega varustatud kontod koondada maksuameti infosüsteemi.
Saaremaa tulemuste põhjal saab paika panna, milliste stsenaariumitega edasi minna. Andkem maal elavatele inimestele suurem liikumisvabadus!
Tehkem nii, et vanemad ja puuetega inimesed, lapsed ja ka kõik, kel pole isiklikku autot, saaksid vajalikud sõidud ära teha. Jagamismajanduse maale jõudmine võimaldab maksumaksja raha arukamalt kasutada ja keskkonda säästa, toetab regionaalset arengut ja kohalikku ettevõtlust.