Nordic Houses KT hinnati Harju üheks kaunimaks tööstusalaks

3692
Eesti-Norra ühisettevõte Nordic Houses KT asub Kuusalu lähedal endises noorkarjalaudas.

Kuusalu vallas Kosu külas on endine noorkarjalaut tehtud kaasaegseks puidutööstuseks.

Harjumaa Kauni Kodu konkursil osalevad peale talude ja eramute ka maakonna tööstusettevõtted. Sel aastal saavutas konkursil kolmanda koha Kuusalu vallas tegutsev Nordic Houses KT OÜ, mis valmistab puitmaju peamiselt Nor­rasse.


Nordic Houses KT omanik ja juht ARGO SAUL.

Firma omanik ja juht Argo Saul on oma valdusi tutvustades silmnähtavalt uhke ja rahul sellega, mida aastate jooksul ära tehtud. Vanast lehmalaudast noorkarjalaudaks ehitati aastal 1988 ning kuulus Kirovi kalurikolhoosile. Nüüd on kunagise kitsa sissekäigu ja noorkarjatalitajate olmeruumide asemele rajatud kahekorruseline juurdeehitus, mille allkorrusel asuvad riietusruumid ning kööginurga ja suure lauaga puhkeruum. Teisel korrusel on kontor.

Seal, kus vanasti olid loomad, käib tootmine. Kunagine heinakuur on ettevõtte ladu.

Argo Saul: „Kui konkursikomisjon käis vaatamas, siis esialgu sisse tulla ei soovitud, kuid väljas ringi vaadates tekkis soov ka majja tulla. Ütlesid, et teil on siin otsekui sanatoorium. Tõesti on mõnus nii talvel kui suvel siia tulla, Kosus on teine keskkond kui linnas.“

Kauni Kodu konkursil tõid ettevõttele auhinnalise koha nii kauniks tehtud õueala kui ka kogu korras tootmiskompleks. Peavärava juures muruplatsil paiknevad kolm majakest. Puidust katusealune on koht, kus töötajad saavad jalga puhata või klientidega läbi rääkida. Endise pumbamaja asukohale on tehtud väike terrassiga maja, mis on Norrasse müüdavate vabaajamajade pisendatud koopia. Sealgi saab väiksema seltskonnaga nõu pidada.

Argo Saul märgib, et Norras nimetatakse perede maamaju vabaajamajadeks, mitte suvilateks, sest neid kasutatakse ka suusapuhkusteks.

Puidutööstuse värava juures on samas stiilis endine valvurihoone, kus valvurit enam pole, kuna kogu alale on paigutatud valvesüsteem. Majakeses asub nüüd generaator, sest Kosu väljadel esineb tormituulte ajal elektrikatkestusi. Kõrval on koerakuut, millel samuti norrapäraselt samblakatus peal. Koera kohta sõnab ettevõtte juht, et ju kusagil territooriumil ringi jalutab.

Pilku püüavad puidust kuusekujulised stendid – neid tehti Eesti Vabaõhumuuseumis avatud näituse tarvis, mõned seati ka oma õuele.

Kuusalu vallas 12 aastat

Hiljuti, 8. juulil, täitus Nordic Housesel 12 aastat esimese töötaja töölevõtmisest. Sel kuupäeval 2002. aastal asus ametisse Tõnis Peensalu, kes on firmas tänini. Alguses oldi Kolgas, kus renditi töökoja hoovil pool ühest kaarhallist. Kolgas valmistati ja tarniti esimese aastaga Norrasse 25 puitmaja.

Kui tellimusi tuli juurde ja töötajaid oli juba 6, hakati ümbruskonnast otsima suuremat tootmispinda. Kosu noorkarjalaut oli müügis, seal tegutses väike puidutöökoda ühe töötajaga. Töökojas toimetanud Andi Kihulane jäi lauda ostnud firmasse tööle.

Argo Saul: „Anname tööd inimestele Kosust ja Kuusalu valla teistest küladest. Nordic Houses KTs on kokku 40 töötajat, neist 14 Kosus, 10 Kolgas ja 16 Tallinnas me Kadrioru kontoris.“

Kolgas Erik Raudsepa juhtimisel palkmaju tootnud endise nimega OÜ KoduTare teeb praegu elementmaju. Paar aastat tegutses see OÜ Nordic Houses tütarettevõttena. Praeguseks on kahe tootmise ja kontori töötajad koondunud ühte ettevõttesse, majandustegevus toimub Nordic Houses KT nime alt, OÜ Nordic Houses jätkab haldusfirmana.

Kadriorus töötab projekteerimisüksus, äsja võeti ametisse viies arhitekt-projekteerija. Tallinnas on ka turundusmeeskonna tööruumid. Tootmine on laienenud, selleks aastaks on firmalt tellitud kokku ligi 150 puitmaja. Plaanis on minna Saksamaa turule.

Juhus viis kokku äripartneriga

OÜ Nordic Houses on Eesti-Norra ühisfirma. Argo Sauli osalus on 55 protsenti ja norrakale Arne Moenile kuulub 45 protsenti. Argo Saul tõdeb, et kogu ettevõtte sünnilugu on suur juhuste kokkulangemine: „Elasin kunagi Norras, mul oli väike konsultatsiooniettevõte, vahendasin Eesti ettevõtteid Norra turule. Norras oli suur huvi palkmajade vastu ja meil oli selles valdkonnas palju tegijaid. Üks käsitööpalkmaja soovija võttis minuga ühendust, et oskan norra keelt ja kas aitan talle osta sellist. Tundsin Tõnis Peensalut, tema soovitas Erik Raudseppa ja KoduTare. Norra ostja tuli Eestisse pakutavaga tutvuma, tal oli kaasas sugulane Asbjorn Buen – Norras tuntud vabamajade spetsialist.“

Asbjorn Buen jäi Eestisse kaheks päevaks ning tegi Argo Saulile ettepaneku asutada oma puitmajafirma. Just siis pidid norraka enda puidutööstuses töötanud leedukad sealt lahkuma, ta pakkumine oli panna tootmine käima Eestis, müük ja turundus jätta Norrasse.

Argo Saul: „Otsusest kuni tootmise käivitamiseni läks kuu. Esialgu oli Asbjorn Buen ainus omanik, siis sain mina 10 protsendiga kaasomanikuks. Kui tootmine laienes, tuli täiendava investeeringuga juurde Arne Moen. Praeguseks olen ostnud Asbjorn Buenilt tema osa välja. Selline huvitav lugu, kuidas üks asi viis teiseni – satud kokku õigete inimestega ja hakkad tegema koostööd.“

Uutest investeeringutest

Käesoleval ajal käib suurem osa tootmisest, müügi- ja marketingitegevuse juhtimisest Eestis, majad müüakse Norra edasimüüjatele, kes suhtlevad otse tellijatega ja panevad hooned seal püsti. Ka uksed-aknad ja paljud muud materjalid lähevad Eestist kaasa, kohapeal lisatakse elektri-, vee- ning küttesüsteemid.

Nordic Houses KT on välja töötanud ja juurutamas uut toodet – energiasäästlikku uudse arhitektuurse lahendusega puitmaja. Esimene plaanitakse püsti panna Kosus oma krundil ja müüa terviklahendusena.

„Ka Eestis võiks puidust maju rohkem ehitada, Norrasse Bergenisse valmistab üks Eesti puitmaja­ettevõte praegu lausa 14korruselist puitmaja. Meil ei oleks see tuleohutuse nõuete tõttu võimalik. Norras on kompetents ja seadusandlus olemas, et võimaldada suurte puithoonete rajamist, sellest võiks eeskuju võtta ja teeme Puitmajade Liiduga selles osas selgitustööd,“ märgib Argo Saul, kes on ühtlasi Eesti Puitmajade Liidu juhatuse liige.

Ta tõdeb, et tootmise kasvades on Nordic Houses KT hakanud mõtlema uutele investeeringutele. Arutusel on olnud ka alternatiivse asukoha otsimine.

„Kui investeerida, siis läbimõeldult. Kosus on küsimus infrastruktuuris. Tallinna-Narva maanteelt on Kosu külasse neli kilomeetrit kruusateed. Kui saaks valla arengukavasse Kuusalu-Kosu teele musta katte paneku ja teeks vald seda kas või kilomeeter aastas, võiksime Kosus edasi laieneda.“