Anija vallas Rookülas Nõmbra karjamõisas mitmel eelmisel talvel lumest igludega külastajaid meelitanud Indrek Leht katsetas käesoleval aastal esmakordselt jäähotelli tegemist.
„Tänavuse talve ilmad on väga heitlikud. Seetõttu otsustasime, et teeme lumest iglu asemel pigem jäähotelli,“ sõnas ta.

Nõmbra karjamõisa ja metsarestorani omanik jutustas, et talve jooksul koguti lund suurde kuhja, kui ilmad jäid veebruaris stabiilselt külmaks, lõigati lumekuhilast saega fiboplokkide sarnased lumeplokid, neist laoti jäähotelli seinad, sisse ehitati jääst lauad ja toolid: „Arktikas, kus iglusid ehitatakse, on lumi tihe, kuid samas kerge. Meil teevad vahepealsed sulad lume raskeks, seetõttu on kuplit keeruline ehitada, kipub kokku kukkuma. Sellepärast on meie jäähotell ka katuseta, kui vaja, saame tekstiilist katuse peale tõmmata.“
Jäähotelli idee sai Nõmbra metsarestorani omanik Põhja-Soomest ja Rootsist, seal on neid ehitatud aastakümneid. Kõige populaarseim on Rootsis Kirunas igal talvel rajatav Jukkasjärvi jäähotell, kus skulptorid on ka enamus interjöörist, sealhulgas voodid, lauad ja toolid, teinud jääst ja lumest. Hotelli ehitamist alustatakse oktoobris-novembris ning arktiliste külmade tõttu püsib see tavaliselt aprillini.
„Mitu päeva seal ei elata, kuid ühe öö on võimalik loomanahkade vahel mööda saata,“ selgitas Indrek Leht.
Kui iglusid ja lumelinnu on ta enda sõnul ehitanud aastaid kui mitte aastakümneid, siis tänavust jäähotelliga katsetamist nimetab pilootprojektiks, mida tehti käepärast vahenditega. Järgmisel aastal plaanib kasutada raketisi, et lumest saaks püstitada korralikud paksud seinad, siis on need võimalik teha ka kõrgemad.
Neli talve aastat tagasi, kui Rookülas valmis esimene kolmemeetrise läbimõõduga ja kaks meetrit kõrge lumest iglu, kutsuti rahvast iglukinno. Tänavu talvel meisterdatud jäähotell on Nõmbra karjamõisas viima