Möödunud nädalal saatis Mustjõe kõrtsitalu perenaine Evika Eljas külaelanike nimel ajakirjandusväljaannetele pressiteate, et 12. augusti õhtul toimub Mustjõe raudteeülesõidu juures külarahva meeleavaldus selle vastu, et Anija vallavalitsus soovib likvideerida ühenduse küla ja raudteejaama vahel.
„Mustjõe küla elanikud ei kavatse vaikides leppida sellega, et kaob ligipääs ühistranspordile, turism hääbub ning inimeste töökohad kaovad,“ on pressiteates.
Veel lisatakse, et transpordiühenduse likvideerimisel hakkab alternatiivne liiklus käima üle raudteesilla, kus on ennegi juhtunud külaelanike surmaga lõppenud rongiõnnetusi.
Mustjõe kõrtsitalu peremees Tiit Lumila rääkis Sõnumitoojale, et kõrtsitalu asub metsas, kuhu õiget teed ei ole olnud ning selle tõttu käidi aastaid raudteejaama üle raudtee ja raudteesilla, see oli väga ohtlik ning nõudis palju inimelusid: „Eriti hulluks läks sajandivahetusel, siis sai raudteel aastas üks-kaks meest surma. Kui viimati üks poiss paduvihmaga rongi alla jäi, vihastasin ja restaureerisin üle jõe vana taliteesilla. Mõtlesin, et tõstan natuke vett ja panen külasse ka tasuta elektri. Aga see läks veidi üleliia, nõuti keskkonnauuringuid, vee-erikasutusluba, silla projekti – kõik see oleks maksma läinud 100 000 eurot. Sellist raha polnud mul kusagilt võtta.“
Kõrtsitalu peremees jutustas, et saatis vallavalitsusele silla dokumentide vormistamise kohta aastaid kirju, kuni lõpuks otsustati algatada detailplaneering: „Aga olin siis juba üle 70 aasta vana, mida nii vana mees ikka enam teeb, seejärel tuli koroona ning raha mul detaiplaneeringu tegemiseks ka ei olnud.“
Tänavu määras Anija vallavalitsus Tiit Lumilale loata ehitise eest sunniraha. Kõrtsitalu peremees ütles, et külarahvas – kümmekond kõrtsitalus elavat ja töötavat inimest – kogusid raha kokku ja maksid trahvi ära: „Nüüd on vallavalitsus andnud korralduse sild ära lõhkuda. Aga kui seda teen, hakkavad inimesed jälle mööda raudteed käima ja õnnetused juhtuma.
Sellest peale, kui talitee silla restaureerisin, pole siin raudteel ühtegi surmajuhtumit olnud.“
Ta kinnitas, et külarahval on silda vaja, muudmoodi nad talust teisel pool jõge asuvasse Mustjõe raudteejaama ei saa. Üle silla on talust jaama umbes 2 kilomeetrit, mööda kruusateed ringiga minnes umbes 5 ning Aegviidu jaama 7 kilomeetrit: „Kui ma silda ära ei vormista või lõhu, lubati kolme kuu pärast teha suurem trahv. Mina võin ka paadiga üle jõe sõita, aga rahvas on väga hädas. Mul on väikesed lapsed, ei taha, et nad hakkavad raudteel käima. Meil on turismitalu, kus on ainuke suitsutare Eestis, mis töötab ja kus inimesed sees elavad. Aastas käib sadu, isegi tuhat inimest, ka Uus-Meremaalt on käidud. Turistid ei hakka siia ju üle raudteesilla tulema.“
Anija vallavanem Riivo Noor lausus, et Mustjõe küla on üle 30 ruutkilomeetri suur, kuid seal on vähe elanikke ning talude vahemaad on suured, mitu kilomeetrit. Sild, mille üle vaidlus käib, puudutab vallavanema sõnul siiski vaid Mustjõe kõrtsitalu ja sealseid külastajaid, küla teised majapidamised tema sõnul seda ei kasuta.
Vallavanem märkis, et sild, mille kõrtsitalu omanik on üle Mustjõe rajanud, on ebaseaduslik ehitis, tehtud ilma ühegi dokumendita. Ta selgitas, et 2013. aastal esitas Tiit Lumila silla ehitamiseks küll projekteerimistingimuste taotluse ning vallavalitsus hakkas seda menetlema, kuid keskkonnaamet lükkas tagasi, kuna jõe kaitsevööndisse ei saa ehitada ilma KSH ehk keskkonnamõjude strateegilist hindamist ja detailplaneeringut koostamata. Seetõttu Tiit Lumilale projekteerimistingimusi ei antud, selgitati, et vajalikud on KSH ja detailplaneering.
„Tema neid ei teinud, hakkas lihtsalt silda ehitama. Pani jõe kinni, ehitas tammi, paisutas omale järve. Kui pais sai 2015. aastal valmis, hakkas külarahvas nurisema, et jõgi on kuiv, algatasime menetluse. 2017. aastal tegi Tiit Lumila taotluse detailplaneeringu algatamiseks, see ka algatati. Kolm aastat läks mööda, ta ei teinud mitte midagi, siis pikendati planeeringut veel aasta võrra ja ikka mitte midagi ei tehtud. Andsime talle korduvalt ajapikendust, kuni otsustasime planeeringu algatamise tühistada,“ rääkis Riivo Noor.
Ta nimetas väidet, et silda on vaja jalakäijate pääsemiseks Mustjõe jaama rongi peale, demagoogiaks: „Kui ta selle silla likvideerib ja tahab teha jõele purde või silla jalgsi liikuvate matkajate, külastajate või kõrtsitalu rahva jaoks, on see väga okei ja lähen ise talle appi. Aga praegu on seal tamm ja omavoliliselt ehitatud tee, kust saab autoga üle sõita. 2016. aastal põhjendas Mustjõe Külaselts, et pais kavatsetakse rajada põhiliselt rekreatiivsel eesmärgil, nende andmetel puuduvad külastajatel supluse ja veealade harrastamise võimalused. Nüüd põhjendatakse seda inimeste turvalisusega raudteel. Mis on siis tegelik põhjus?“
Kõrtsitalu omanik lubas, et Mustjõe jaamas hakkavad protestiaktsioonid toimuma iga reede õhtul kell kuus.
„Need ei lõpe enne, kui vallavalitsus võtab midagi ette ja silla-asja lahendab. Teede ja taristu rajamine peaks olema ikka valla ülesanne,“ ütles ta.
Vallavanem kinnitas, et aja-kirjandusse pöördumisest ja avalikust protestimisest pole kasu, seadusi tuleb täita, sellest nõudmisest vallavalitsus ei tagane.
„Eesti Vabariigis on kokkulepitud käitumisreeglid ja seadused, millest tuleb kõigil lähtuda. Kui inimene neile ei allu, määratakse talle sunniraha. Kui ka sellest ei piisa, järgneb sundlammutamine ja kulud nõutakse välja ebaseadusliku ehitise tegijalt,“ tõdes ta.