MTÜ Jahikool kavandab Kuusalu valla Mustametsa külla Eesti esimest kaasaegset urukoerte koolituskeskust.
MTÜst Jahikool kirjutas Sõnumitooja esmakordselt 2011. aasta sügisel, kui MTÜ Arenduskoda hindajad otsustasid jätta Leader-toetuseta rahataotlusprojekti jahikoerte tehisuru rajamiseks. Käesoleva aasta alguses avaldasime ülevaate 2012. aasta Leader-toetuste jagamisest. MTÜ Jahikool projektid olid tänavu edukad, tehisuru rajamiseks ja abihoone püstitamiseks eraldati investeeringumeetmest 8211,72 eurot ning rahvusvahelise koostöö arendamise meetmest lubati õppereisiks Leetu ja Poola jahikoerte koolituskeskusesse 2239,69 eurot.
MTÜ Jahikool üks asutajaid on Kuusalu vallavolikogu ning Kahala jahiseltsi liige Urmas Paomees. Jahikoerte koolituskeskus on kavandatud tema kodu juurde, Mustametsa külla Suurekivi talu maadele. Urmas Paomees kasvatab Poola päritoluga Welshi terjerit.
Teine asutaja ja samuti juhatuse liige on aastaid taksikoerte kasvatamisega tegelenud Ilona Alla Tapalt. Liikmeid on Sakust Tapani, kokku 9 inimest, kes on tööalaselt või hobikorras seotud koerte kasvatamise või jahindusega.
Urmas Paomees: „Jaht ei seisne ainult põdra või metssea küttimises ega metsast väljatoomises, on palju muid tegevusi. Igale jahimehele antakse väikeulukiload rebaste, kährikute, minkide, nugiste, kobraste küttimiseks. Väikeulukeid jahitakse urukoertega, keda tuleks eelnevalt koolitada. Eestis on praegu üks koolituskoht, mis asub Jõgeva lähedal. Meie plaan on ehitada Eesti Kennelliidu kinnitatud uutele reeglitele ja jahikatse sooritamise juhendile vastav õppekeskus, kus saaks koolitada jahilkäivaid takse ja terjereid, aga ka neid urukoeri, kellega käiakse näitustel. Tehisurg tuleb keerukam rajatis, mis annab võimaluse tulevikus ka jahikatse võistluste korraldamiseks.“
Ta selgitab, et töökatse peavad sooritama kõik taksid ja terjerid, kui neile tahetakse jahikoera passi. Töökatse üks võimalus on lisaks verejälje- ja metsseaaia katsele sooritus tehisurus. Koolitus tuleb läbida ja katsed edukalt ära teha ka näitustel osalevatel jahikoertel, kellega jahti ei peeta – muidu ei kinnitata tšempionitiitleid. Selliseid koeratõugusid on kokku 44. Jahikatsed ja treeningud on niisugusel juhul sport ehk harrastus, millega võivad tegeleda kõik, jahimehe tunnistust ei pea omama. Paljud koeraomanikud sõidavad koerte treenimiseks ja katseteks praegu Lätti ja Leetu.
Mitmefunktsionaalse jahi- ja loodusteemalise koolituskeskuse rajamiseks on MTÜl Jahikool esialgne projekt olemas ja ehitusluba vallavalitsuselt saadud.
Tehisurg tehakse 35-ruutmeetrisele alale – eri raskusastmetega käigud tõusude ja langustega, mis osaliselt on maa all. Kogu ala tuleb katuse alla ning piiratakse aiaga.
Kuna kinnitamisel on uued standardid, ei ole seni ehitama hakatud. Ilona Alla kuulub Eesti Takside Tõuühingu moodustatud töögruppi, mis tegeleb jahikoerte töökatsete uute reeglite ja treeningstandardite väljatöötamisega.
„Jahikoerte aretuses kiputakse kalduma kahte leeri – töö- ja näituseliini aretus. Ööliini aretuse tulemusena on jäetud koera välimik tahaplaanile ja näituseliini aretuses ei pöörata suurt rõhku jahiomaduste arendamisse. Seetõttu on tekkinud olukord, kus jahimehed ei vaata näitusekoerte peale hea pilguga ning vastupidi. Ideaalis peaks koer omama kahe liini sümbioosi. Meie oma MTÜga tahame olla keskel, tegeleda mõlema seltskonnaga. Üks eesmärke on ka populariseerida urujahti. Tulevad treeningud tehisurus, verejäljel, metsseaaias, põllujäljel. Teeme kuulekuskoolitust, tahame korraldada keskkonnaalaseid kursusi. Edaspidi võiksime jõuda erinevate jahikatsete ning kompleksvõistlusteni, mis mujal Euroopas on väga kuulsad,“ räägib Urmas Paomees.
Poola „kõikide võimaluste“ jahikeskus
Leader-toel toimunud õppesõit kestis 6.-14. oktoobrini. Koos Urmas Paomehe ja Ilona Allaga käisid Leedus ning Poolas Tanel Lees ja ametliku tunnistusega jahinaine Jaanika Jalast.
Leedus kohtuti Klaipedas tuntud jahikohtuniku Viktoras Freigofasega, kellele kuuluvas tehisuruga kompleksis korraldatakse rahvusvahelisi jahikatseid ja võistlusi.
„Ta tutvustas ehitist ning oli väga huvitatud, et ka Eestisse ehitataks korralik tehisurg, siis saaks korraldada Balti matše, kuna lätlastel on selline urg juba ammu olemas,“ kommenteerib Ilona Alla.
Poolas Žnini linna kõrval Biskupini külas asuvat koolituskeskust nimetab ta kõikide võimaluste jahikeskuseks, kus koertele on lisaks erinevatele tehisurgudele võistlused ka metsseaaias ja põllukatsed linnukoertele.
Ilona Alla: „Meid võttis vastu Euroopas hinnatud näituse- ja jahikatsete kohtunik, Poola Kennelklubi Bydgoszczi filiaali president, jahimeeste liidu asepresident, kauaaegne jahimees, koerte kasvataja ja treener Leszek Siejkowski. Saime oma kompleksi rajamiseks palju näpunäiteid. Arutasime, kuidas teha koostööd jahinduskultuuri tõstmiseks. Sealset koolituskeskust külastavad ka lasteaiad ja koolid, näidatakse rebaste ja küülikute kasvatamist ning püütakse selgitada, et jahindus ei ole ainult elu võtmine, vaid osa loodusest ja selle majandamisest. Kuna meil oli kaasas kolm taksi ja terjer, saime nendega läbi viia treeninguid.“
Koolitusreisi kohta jutustasid MTÜ Jahikool asutajad, et neid võeti hästi vastu, ühise keele-meele saavutamine oli lihtne. Üllatas, kui populaarsed on Leedus ja Poolas kompleksvõistlused, nendega tegelevad inimesed eri vanuses alates 20 kuni 80 eluaastani. Fotode ja võistluste videot vaadates oli näha kui esinduslikult ja läbimõeldult kõik toimus – avamine, kõned, tänusõnad, vastav rõivastus koos kaabude, sulgede, kübaratega.
„Tulime reisilt tagasi suure kogemustepagasiga, nii teoreetiliste kui ka praktilistega, mitmete rahvusvaheliste kontaktidega ja ühiste plaanidega arendada jahinduskultuuri ning jõuda tulevikus mitme riigi omavaheliste kompleksvõistluste läbiviimiseni,“ kiitis Urmas Paomees.
