Pühapäeval Aruküla mõisas toimuvale casting’ule oodatakse 9-13aastaseid poisse, et nende seast leida mängima vendi Jegoroveid lastena.
MTÜ Tuulekell ja lavastaja Erki Aule toovad suvel Aruküla lähedal Kalesi külas lavale Loone Otsa ja Erki Aule kirjutatud näitemängu „Nassi Sass ja tema vend“. See räägib kahest sealtkandi mehest, Kangla küla Loo talus sündinud tuntud maalikunstnikust Andrei Jegorovist ning tema kohaliku kuulsusega vennast Aleksander Jegorovist, keda hüüti Nassi Sassiks. Lavastusse kaasatakse nii professionaalsed kui harrastusnäitlejad. Vendade Jegorovite kehastamiseks nende lapsepõlves otsitakse kahte 9-13aastast koolipoissi.
„Nad peavad olema hakkajad ja julged, ei tohiks karta publiku ees esineda. Alates aprillist peavad saama osaleda proovides ning juuni algusest kuni juuli keskpaigani etendustes,“ ütles MTÜ Tuulekell juhatuse liige Margit Eerik.
Noormehed, kes soovivad toimuvas suvelavastuses osaleda, on oodatud pühapäeva, 13. veebruari ennelõunal Aruküla mõisa casting’ule.
Idee teha näitemäng Arukülast pärit kunstnikust Andrei Jegorovist on kümme aastat vana. Selle sai Margit Eerik Raasiku valla aukodanikult, koduloo-uurija Vaino Napilt.
Margit Eerik: „Kui tegime Anija vallas suvelavastust „Birkenruh´episood“, mainis Vaino Napp, et tal on kodus üks Andrei Jegorovi originaalmaal. Tema naise emal olid olnud isiklikud kokkupuuted Nassi Sassiga, ämma vanem vend oli olnud Nassi Sassi sõber. Pärast seda, kui Vaino Napp sellest rääkis, kirjutas Loone Ots näitemängu valmis ja otsisime kohta, kus mängida. Aga ju pidi lavastus jääma oma aega ootama. Nüüd on aeg mängimiseks küps.“
Loone Otsa kümme aastat tagasi kirja pandud näidendit täiendas Erki Aule. Kaasautor ja lavastaja sai Vaino Napilt Nassi Sassi kohta käsikirjalisi mälestusi, lisaks intervjueeris mitmeid kohalikke inimesi, kelle sugulastel oli olnud temaga kokkupuuteid.
Jegorovite kodutalu asus Kangla külas, Aruküla praeguse alajaama lähedal. Vendadest vanem, 1878. aastal sündinud Andrei Jegorov, jäi lapsena kurttummaks. Kooliteed alustas Aruküla kihelkonnakoolis, 1887. aastast õppis Peterburis kurttummade koolis, siis Peterburi kunstide akadeemias ning temast sai professionaalne maalikunstnik. Kolm aastat noorem vend Aleksander ehk Nassi Sass oli elukunstnik, kes ei puudunud üheltki kohalikult sünnipäeva- või pulmapeolt.
Kahe venna lugu hakatakse mängima Kalesi külas Kadarpiku talus, kus eelmistel suvedel on korraldatud Türr-Festi kontserte. Korraga toimuvad kaks vaatust, üht etendatakse küünis, teist vabas õhus. Talu küünis toimuv kammerlik vaatus on Venemaal ja Tallinnas elanud ning kunstiringkondades liikunud kurttumma maalikunstniku ja tema naise armastuslugu. Õues kivivaremete juures toimuvas vaatuses lõbustab rahvast jutukas ekstravagantse käitumisega pilli- ja naljamees. Mõlemad peegeldavad oma elu kaudu aega, milles elavad: revolutsioon, Eesti Vabariigi tekkimine, saksa okupatsioon, nõukogude võimu tulek. Osa publikust näevad esimesena Nassi Sassi, teised Andrei Jegorovi lugu, pärast vaheaega vahetatakse kohad.
Lavastuses on kümmekond osalist, neist viis professionaalsed näitlejad. Andrei Jegorovit hakkab mängima Rauno Kaibiainen, Nassi Sassi Tarvo Krall, Andrei Jegorovi naist Mari Anton. Kahe kutselise näitleja kaasamiseks käivad veel läbirääkimised. Harrastusnäitlejaist osaleb Sander Kruus, kes on mänginud Aruküla näiteringi Diletant ja Raasiku Lustiringi lavastustes. Kaasatakse veel neli kohalikku harrastusnäitlejat, kel tuleb lavastuses ka laulda, ning kaks koolipoissi.
„Nii Andrei Jegorov kui tema naine Maria olid kurttummad. Nende osatäitjail tuleb veidi omandada viipekeelt. Lavastaja ja näitlejate jaoks on põnev väljakutse mängida kurttumma nii, et publik saab neist aru,“ rääkis Margit Eerik.
Lavastus „Nassi Sass ja tema vend“ sünnib koostöös Raasiku vallaga ning kuulub valla 30. aastapäeva kultuuriprogrammi. Esietendus on 9. juunil, kokku mängitakse vendade Jegorovite lugu juunis-juulis 12 korda.