
Volikogu otsusega antakse MTÜle Kuusalu Hoolela eeskosteteenuse osutamine.
Kuusalu tervisekeskuse keldrisse on tehtud tööruumid erihoolekande teenuse osutamiseks – kontorituba, kööginurgaga puhketuba, toetatud töötamise ruum, tualett ja duširuum. Erihoolekande teenuse eest tasub riik, vahendab Kuusalu vald. Kokku on kliente ehk teenuse saajaid 18. Nendega töötavad käsunduslepingute alusel tegevusjuhendajad Anne Mölder, Kaili Allmägi, Kalli-Marion Sassi ja Elina Aasa, juhtiv tegevusjuhendaja on Kaie Ustav.
Kliendid elavad oma kodudes, Kuusalus osutatakse igapäevaelu toetamise, toetatud elamise ja töötamise toetamise teenust ning pikaajalise kaitstud töötamise teenust. Tegu on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealiste inimestega, kes vajavad igapäevaseks toimetulekuks tuge. Igal kliendil on oma rehabilitatsiooniplaan, mis pannakse paika koos eriarsti ja sotsiaalkindlustusametiga. Ühel kliendil võib olla määratud kuni kolm teenust.
Juhtiv tegevusjuhendaja Kaie Ustav toonitab, et teenusele tulemine on vabatahtlik, kuid teenuse saamisega kaasneb ka vastutus ja kohustus, näiteks kaitstud töötamise teenusel osalemisel on vajalik töötada vähemalt 40 tundi kuus. Reeglina on paljud kliendid kõigil tööpäevadel kohal, osadele inimestele pakutakse teenusele tulekuks ka transporti väikebussiga.
Kuna Eestis on MTÜsid, mis tegelevad erihoolekandega, tegi vallavalitsus erihoolekande tiimile ettepaneku pakkuda edaspidi teenuseid otse, vallapoolse vahendamiseta. Nii saaks teenust korraldada sujuvamalt.
MTÜ Kuusalu Hoolela asutasid Kaie Ustav, Kaili Allmägi, Anne Mölder, Kalli-Marion Sassi ja Elina Aasa.
Vallavalitsus pakkus, et MTÜle võiks üle anda ka eestkosteteenuse, nii kutsuti seltskonda Maria Prääts, kes asendas valla hoolekandespetsialisti Pilleriin Kurge lapsepuhkuse ajal ning tegeles ka eeskosteteenuse osutamisega. Maria Prääts on samuti MTÜ Kuusalu Hoolela üks asutaja ning kuulub koos Kaie Ustavi ja Kaili Allmägiga MTÜ juhatusse.
Naised toonitavad, et ühtegi lepingut ei ole seni veel teenuste osutamiseks sõlmitud, arutatakse omavahel ning peetakse läbirääkimisi vallavalitsuse ja sotsiaalkindlustusametiga.
Kuusalu vallavolikogu järgmisel nädalal toimuvale istungile esitab vallavalitsus kinnitamiseks otsuse eelnõu anda MTÜle Kuusalu Hoolela tasuta kasutada tervisekeskuse keldris asuvad ruumid, väikebuss ja üks vallale sotsiaaltööks eraldatud elektriautodest.
Kaie Ustav: „Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, siis osutab 1. jaanuarist 2018 Kuusalu vallas erihoolekandeteenuseid MTÜ Kuusalu Hoolela.“
Kõige raskem on leida tööd
Tegevusjuhendajad kurdavad, et kõige keerulisem on leida töötamise toetamise teenuse jaoks sobivat tööd. Kuusalu vallavalitsus pakub heakorratööd. Kutsutakse ka kodudesse appi puid laduma. Töö peab olema klientidele sobiv, nad peavad töötempot saama ise valida, liiga pingelised tööülesanded ei sobi.
Kaili Allmägi räägib, et Facebooki kaudu on leitud üks sobiv töö – pesumasina pesukapslite valmistamine. Tänu ühele tuttavale saadi ka helkurite pakendamise hooajaline töö.
MTÜl on kavas töötada välja hinnakiri, et kohalikel elanikel oleks edaspidi võimalik Kuusalu Hoolela kaudu endale abilisi tellida.
Eeskostja määrab kohus
Kuusalu vallavolikogu otsustas märtsikuu istungil teha Harju maakohtule ettepaneku määrata piiratud teovõimega isikute eestkostjaks vallavalitsuse asemel MTÜ Kuusalu Hoolela.
Kuusalu vald on määratud eestkostet vajavate endiste ja praeguste Valkla hooldekodu elanike eestkostjaks, kuna need inimesed on rahvastikuregistri järgi Kuusalu valla elanikud. Praeguseks on suurem osa neist suunatud üle Eesti teistesse hooldekodudesse, ent vald on endiselt eestkostja. Kokku selliseid inimesi nüüdseks 60.
Abivallavanem Aare Ets selgitas istungil, et Kuusalu valla eeskostemaht on suurimate hulgas Eestis, sellega kaasnev töökoormus on hoolekandespetsialisti jaoks liiga suur. Kuna vastavalt seadusele ei maksa riik selle teenuse eest vallale, ei ole mõistlik võtta tööle eraldi inimest. Samas on riik määranud seadusega, et teistele juriidilistele isikutele võib eestkostetavate vara arvelt määrata eestkosteteenuse eest tasu.
Nüüdseks on selgunud, et eeskosteteenuse delegeerimine pole lihtne. Uue eestkostja määrab kohus siis, kui senine tähtaeg saab mööda. Seni on kohus määranud MTÜ Kuusalu Hoolela ühe inimese eestkostjaks, kuid tasu eestkoste eest tuleb taotleda eraldi. Selles osas käib praegu MTÜ-l Kuusalu Hoolela kohtuga kirjavahetus, kohus küsib juurde selgitusi. Kuusalu Hoolela naised kinnitavad, et tasuta teenust MTÜ pikas perspektiivis osutada ei saa.
Maria Prääts kinnitab, et MTÜ teeks eestkostjana rohkem, kui jõuab vallavalitsuse töötaja, kel on ka palju muid töökohustusi – MTÜ töötaja külastaks neid hooldekodus, tutvuks elamistingimustega, nii kaitseks nende isikute õigusi oluliselt paremini. Siiani on see töö vallamajas keskendunud eestkostetavate nimel kohtuga asjaajamisele, tervise ja teenustega seotud dokumentide koostamisele ning arvete maksmisele internetipangas, ülekandeid teeb hoolekandespetsialist – maksab apteegi- ja muud arved, mis saadetakse talle. Kõiki eestkostetavaid regulaarselt külastada erinevates hooldekodudes käib ajaliselt üle jõu.
Hoolekandespetsialist Pilleriin Kurg märgib, et kõige loogilisem oleks, kui eestkostjaks määrataks lähedaste puudumisel see omavalitsus, kust inimene on tegelikult pärit. Kohtutelt ongi seda palutud, kuid kohtunikud on otsustanud erinevalt.
Mõne isiku puhul on kohus Kuusalu valla ettepanekut arvesse võtnud. Valkla hooldekodu ühe endise elaniku eestkostjaks määrati Kuusalu valla asemel Narva linn, kuid Narva vaidlustas otsuse. Praegu käib selles küsimuses kohtuvaidlus.