Koostöökoda kinnitas aastate 2015-2020 rahastusperioodi strateegia 21. juunil üldkoosolekul.
MTÜ Ida-Harju Koostöökoda tegevjuht Tiina Sergo ütles, et strateegia koostamine oli pikk, keeruline ja aktiivne periood, kus said kaasa rääkida kõik huvilised. Koostamine võttis plaanitust kauem aega– kui esialgu pidid Leader-piirkonnad esitama strateegiad põllumajandusministeeriumile 30. aprilliks, siis hiljem pikendati tähtaega 30. juulini. Tiina Sergo sõnul jätkus Koostöökojal tööd viimase hetkeni.
Ida-Harju Koostöökoja piirkonda kuuluvad Raasiku, Anija, Kose ja Aegviidu vald, kus elab kokku üle 18 000 inimese. Möödunud rahastusperioodil toetas MTÜ Ida-Harju Koostöökoda 4 aasta jooksul 214 projekti kogusummas 1,6 miljonit eurot. Uuel rahastusperioodil saab iga tegevusgrupp keskmiselt 818 000 eurot aastas.
Enne kinnitamist oli strateegia avalikustatud ning soovijad said teha muudatusettepanekuid. Tiina Sergo märkis, et avalikustamise käigus enam sisulisi muudatusi ei tehtud, küll aga otsustati üldkoosolekul tõsta esimese meetme avamine varasemaks. Mustandi järgi oli elukeskkonna arendamise meede plaanitud avada järgmise aasta oktoobris, nüüd veebruaris. Tegevjuht ütles, et varasemaks tõstmise põhjus on see, et rahastusperioodidel on olnud nii pikk vahe ning mitmed investeeringud on pooleli, oodatakse, millal saab raha taotleda ning edasi ehitada.
Tiina Sergo rääkis, et üldkoosolekul tehti ka ettepanek avardada koostööd: „Hiljuti külastasid Raasiku valda bulgaarlased, kes olid väga huvitatud, et meil võiks olla ühistegevusi. Ka see plaan sai strateegiasse viimasel hetkel sisse kirjutatud.”
Lisaks varasemate perioodide rahastusmeetmetele on 2015-2020 strateegias uus ehk neljas meede – piirkonnaülese koostöö arendamine. Jätkuvalt saab raha taotleda elukeskonna, ettevõtluse ja ühistegevuse arendamise meetmetest.
Tegevjuht sõnas, et uus meede oli põllumajandusministeeriumi soovitus: „Meede puudutab tegevusgrupi korraldatavaid sise- ja välisriikide koostöö- ja ühisprojekte. See on ka ainus meede, mis on avatud kogu rahastusperioodi vältel.”
Ta kirjeldas, et piirkonnaülene koostöö on vajalik, et saada parim tulemus: „Oluline on ka rahvusvaheline koostöö, millesse on kaasatud erinevate sektorite organisatsioonid. See suurendab ettevõtjate konkurentsivõimet, aitab kaasa piirkonna toodete turundamisele välisriikides.”
Meetme abil on plaanis lisaks rahvusvahelise koostöö arendamisele edendada turismialast koostööd, kohaliku toiduga seotud tegevust ning Põhja-Eesti kohaliku toidu märgise arendamist.
Elukeskkonna meetmest toetatakse mälestusasutuste, kultuuri- ja spordirajatiste investeeringuid, tegevusteks vajalike vahendite soetamist, lairibaühenduse rajamist, piirkonna turvalisuse tõstmist.
Ettevõtluse meetmest saab küsida toetust kohalikul ressursil ja toorainel põhineva väikeettevõtluse arendamiseks, ühisturunduse ja koostöövõrgustike arendamisega seotud kulude katmiseks, kohaliku toidu kättesaadavuse suurendamiseks.
Ühistegevuse meetmest saab raha taotleda valla- ja piirkonnaüleste traditsiooniliste sündmuste korraldamiseks, tegevusteks ja investeeringuteks, mis aitavad suurendada vabaühenduste majanduslikku sõltumatust, rahva- ja pärandkultuuri traditsioonide talletamist, arendamist ja meetme eesmärkidega seotud tegevusteks vajalike vahendite soetamiseks.
Tiina Sergo lausus, et kõiki meetmeid ühendavad ja läbivad kolm prioriteeti – turismi areng, koostöö ja kohalike ressursside efektiivne kasutamine: „Meetmeid läbivad prioriteedid on võrreldes eelmise programmiperioodiga uuenduslikud. Lisaks on strateegias kirjeldatud konkreetsed ja mõõdetavas eesmärgid, on põhjalik seiresüsteem.”
Uues strateegias keskendutakse senisest rohkem koostööle: „On panustatud kohalikele ressurssidele, investeergingute korral ootame multifunktsionaalsust. Kuna Leader-raha on piiratud, kaasame ka teisi rahastusallikaid. Arendame ka varaaida süsteemi, et Leader-toetusega soetatu oleks kaardistatud ning teha teavitustööd.”
Tiina Sergo sõnas, et uue strateegia koostamisel lõi kaasa rohkem rahvast kui kunagi varem. Aasta alguses toimusid piirkonnas 5 infokoosolekut, kus sai osaleda töögruppides ning aruteludel. 20. jaanuaril oli kogu piirkonda hõlmav seminar, kus oli osalejaid üle 40.
Pärast infokoosolekuid asusid tööle töögrupid, mis arutasid piirkonna ühistegevusi, kogukonna investeeringuid, turismi, kohaliku toidu ja ettevõtluse arenguvõimalusi. Iga rühm kohtus mitmeid kordi.
Tiina Sergo märkis, et kohtumised muutsid strateegia koostamise ajakulukamaks, sest koosolekult sai väga palju uut ja huvitavat infot, mille töötlemine võttis palju aega: „Selle võrra saime aga strateegia, mis on põhjalikult läbi arutatud ning kõigi vähegi aktiivsemate tegijate potentsiaal on ära kasutatud.”
Ta loodab, et uus rahastusperiood tuleb senisest aktiivsem, sest strateegia on rohkem läbi mõeldud ning bürokraatiat on vähem.
Ministeerium vaatab strateegiad üle ning annab hinnangu sügiseks. Seejärel peaks tuleva aasta veebruaris avanema esimene ehk elukeskkonna meede.
