Mõt­teid krii­sist

239
TÕNU KIRVES.

TÕ­NU KIR­VES,
Ani­ja val­la ma­jan­duss­pet­sia­list

Ko­roo­nak­rii­si ot­se­sed mõ­jud tun­du­vad pal­ju vä­hem laas­ta­va­mad, kui en­nus­ta­sid alg­sed prog­noo­sid. Sel­les mõt­tes va­lit­su­se meet­med töö­ta­vad ning vii­rus rah­va­hul­ka­des plah­va­tus­li­kult ei le­vi. Küll aga on tei­ne lu­gu vii­ru­se kaud­se mõ­ju­ga, mil­le tu­le­mu­se­na on tek­ki­nud maail­mas ter­vi­ku­na ta­ju­tav pret­se­den­di­tu olu­kord. Len­nun­du­ses rei­si­ja­te­ve­du ei ole, ho­tel­lid on kin­ni, tu­rism sei­sab. Üri­tus­te kor­ral­da­mi­ne ei ole lu­ba­tud. Toit­lus­tu­sa­su­tu­sed to­hi­vad ai­nult kaa­sa müüa ning kau­ban­dus­kes­kus­te poed on kin­ni. Need on krii­si näh­ta­vad mär­gid, mil­le var­jus on seis­ma jää­nud ko­gu nen­de sek­to­ri­te­ga seo­tud ra­ha­ring­lus. Töö­ta­ja­te­le võib töö­tu­kas­sa lü­hia­ja­li­selt sis­se­tu­le­ku vä­he­ne­mi­se kom­pen­see­ri­da, kuid rii­gil jää­vad mak­su­lae­ku­mi­sed saa­ma­ta. Märts, mis ei ol­nud veel täis­krii­si kuu, lan­ge­sid mak­su­lae­ku­mi­sed 2019. aas­ta sa­ma kuu­ga võr­rel­des 23 prot­sen­ti ehk li­gi 122 mil­jo­nit eu­rot, ap­ril­lis kind­las­ti veel roh­kem.

Ja­hu­ta­valt mõ­jub ka Swed­ban­ki sõ­num, et vaid viien­di­kul klien­ti­dest on sääs­te kol­me kuu sis­se­tu­le­ku­te ja­gu, 60 prot­sen­ti erai­si­kuid ei oma ise­gi ühe kuu sis­se­tu­le­ku­te va­ru. Ei usu, et mu­jal pan­ka­des oleks olu­kord pa­rem. See tä­hen­dab, et 60 prot­sen­ti pan­ga­ga ar­vel­da­va­test ini­mes­test on iga­päe­va­selt ühe pal­ga­päe­va kau­gu­sel pank­ro­tist! See kõ­ne­leb kõi­gest muust, kui ene­se­ga häs­ti toi­me tu­le­vast rii­gist. Ar­vud näi­ta­vad, et toi­me­tu­lek on ise­gi il­ma krii­si­ta enam kui pii­ri­peal­ne. Pan­gad an­na­vad küll lae­nu­de põ­hio­sa­mak­se­te­le osa­list mak­se­puh­kust, kuid ini­me­ne, kel po­le sis­se­tu­le­kut, ei suu­da ta­su­da ka int­res­si­mak­seid. Kui ta ham­bad ris­tis mak­sab töö­tu­kas­sa toe­tu­sest elua­se­me­lae­nu, jääb ku­sa­gi­le mu­ja­le ik­ka­gi võl­gu. Reeg­li­na kor­te­riü­his­tu­le või muu­de elua­se­me­ga seo­tud ku­lu­de eest, mis on oma ta­ga­jär­ge­delt täp­selt sa­ma halb va­riant. See­ga tu­leks inim­li­kust sei­su­ko­hast kõ­ne al­la ik­ka ai­nult täis­mak­se­puh­kus. Pea­le­gi on int­res­si­mak­sed ta­va­li­selt al­gu­ses suu­re­mad kui põ­hio­sa ja lee­ven­dus mak­se­või­me­le ei ole pii­sav.

1990nda­te al­gu­ses oli­me me kõik vae­sed ning see vae­sus sun­dis meid koos­töö­le ja ma­jan­dust üles ehi­ta­ma. Jõu­kus tek­kis ning kõi­gil oli või­ma­lus, ku­na igas ma­jan­dus­sek­to­ris oli turg ja­ga­ma­ta. Tek­kis rah­vus­lik ma­jan­dus ja ül­di­ne jõu­ku­se kasv. Nüüd on rii­gi ma­jan­dus­süs­teem väl­ja ku­ju­ne­nud ja se­da mõ­ju­ta­vad siia­ni 2008. aas­ta fi­nantsk­rii­si jä­rel­mid. Õi­ge­mi­ni nen­de krii­si­de ra­viks ka­su­ta­tud mee­to­did, mis on vii­nud sel­le­ni, et vae­se­mal osal ela­nik­kon­nast si­su­li­selt puu­dub või­ma­lus vae­su­se lõk­sust väl­ja ra­be­le­da ning nen­de jä­rel­tu­li­ja­tel ja tä­nas­tel noor­tel on ras­ke ise­seis­va elu­ga alus­ta­da. Kesk­mi­ne sis­se­tu­lek se­da liht­salt ei või­mal­da. Sa­mu­ti on Ees­ti keskk­lass suh­te­li­selt õhu­ke, mil­le­le on muu­hul­gas kaa­sa ai­da­nud ka toot­mi­se lii­ku­mi­ne Aa­sias­se. Seal, kus on toot­mi­ne, on ka sel­le toi­mi­mi­seks va­ja­lik in­se­ner-teh­ni­li­ne tead­mi­ne. Kui meie os­ta­me ja kee­gi tei­ne too­dab, siis sin­na, ku­hu ra­ha lii­gub, te­kib jõu­ku­se kasv.

Usun, et va­lit­sus teeb kõik en­dast ole­ne­va, et taas­ta­da ma­jan­du­ses krii­sieel­ne olu­kord. Aeg näi­tab, kas võe­tak­se ar­ves­se ka se­da, et ma­jan­dus va­jab tea­tud üm­berst­ruk­tu­ree­ri­mist, kas fi­nants­sek­tor hak­kab pa­re­mi­ni reaal­ma­jan­du­se­ga üh­te sam­mu as­tu­ma ning kas prae­gu­ne rik­ku­se aku­mu­lee­ri­mist ja vae­su­se sü­ve­ne­mist või­mal­dav süs­teem ka kui­da­gi muu­tub. Il­ma se­da muut­ma­ta ei ole tä­na­ses reaal­su­ses või­ma­lik jõu­kust te­ki­ta­da ja kas­va­ta­da. Rää­ki­ma­ta krii­sieel­se­le ta­se­me­le jõud­mi­sest.