LOIT LINNUPÕLD, Swedbank Investeerimisfondid ASi juhatuse esimees
Pensioniks kogumisest on viimasel ajal palju räägitud ning leidub paraku omajagu neid, kes kahtlevad, kas koguda üldse maksab. Kaheldakse selleski, kas nii palju elupäevi jätkub, et kogutut kasutada saaks.
Teame kõik, et Eesti rahvas vananeb ning üha vähem on tööealisi inimesi, kes maksude kaudu eakaid toetada aitavad. Sestap ei saa vanaduspõlve peale mõtlemist kaugesse tulevikku lükata – ühel hetkel on pensioniiga käes ja siis on väga keeruline toime tulla, kui iga kuu on poole vähem raha kui täna. Nii aga võib kahjuks juhtuda, kui täna teenitust osa vanaduspõlveks ei säästeta. Igal juhul on lihtsam panna täna teenitust kõrvale kümnendik, kui tulla aastate pärast toime poole väiksema igakuise sissetulekuga.
Kes täna kogub, saab eakana kindlasti elada täisväärtuslikumat elu ning endale rohkem lubada kui see, kes rahaasjus pikemaajalisi plaane ei tee ning säästmisele tähelepanu ei pööra.
Aastal 2010 oli meeste keskmine oodatav eluiga 70,62 aastat ning see number aina tõuseb tänu arstiabi paranemisele ja ohutumale elukeskkonnale.
Veelgi olulisem on vaadata, kui pikalt elavad Eesti inimesed alates hetkest, mil saavad 65aastaseks ehk lähevad pensionile. Keskmine Eesti mees elab siis veel 14,59 aastat ehk nii pikk on keskmine pensionipõlv. Kui mees on elanud 80aastaseks, elab ta oodatavalt veel üle 7 aasta ehk kogu pensionipõlv oleks 65aastaselt pensionile minnes üle 22 aasta. Statistika kohaselt jõuab 80nda eluaastani pea iga kolmas mees.
Kui aga kõik halvad asjaolud langevadki kokku ning inimesel on põhjendatud arvamus, et tema eluiga jääb märgatavalt alla statistilisele keskmisele, jääb tema kogutud raha alles – selle pärivad tema lapsed, lähedased või sõbrad.
Seaduse kohaselt saavad II sambasse kogutu pärida ainult eraisikud. Pärida on võimalik kümne aasta jooksul alates pärimistunnistuse väljastamisest.
Pensionivara on päritav terve kogumisaja vältel, kui koguja elutee peaks katkema enne vanaduspensionile jäämist. Lisaks on pensioniraha päritav ka siis, kui koguja on juba pensionile jäänud ja sõlminud lepingu, mille järgi ta saab kokkulepitud aja jooksul otse pensionifondist regulaarseid väljamakseid.
Küll on oluline teada, et kui väljamaksete ajal ei ole raha enam pensionifondis ja seda maksab välja kindlustusselts, kellega tehakse eraldi leping, tuleb pärimisasjad lepingut tehes eraldi üle täpsustada.
Pärijatel on kolm võimalust. Esiteks võib kõik võtta välja rahas, kuid sel juhul peetakse summalt kinni tulumaks. Teiseks võib päritud osakud enda pensionikontole kanda. Siis tulumaksu tasuma ei pea. Saab ka nii, et kannad osa pensionikontole ja osa võtad rahas välja. Rahas saab pensionifondi kogutut välja võtta ühe aasta jooksul alates pärimistunnistuse väljastamisest. Hiljem saab päritava pensioniraha kanda vaid isiklikule pensionikontole.
Niisiis on pensioni II sammas tähtis eelkõige kogujale endale, kuid pakub kaitset ka tema lähedastele. Elu on täis ootamatusi ning halvima korral on siiski hea teada, et pensioniks kogutu ei lähe kaduma, vaid raha saavad kasutada ka meie lähedased.
