Mistra-Autex otsib koostööd Eesti disaineritega

4328

Raasikul asuva ettevõtte Mistra-Autex juhataja PRIIT TAMM usub, et firma on raskete aegade kiuste jalule jäänud tänu uuendusmeelsusele.


Mistra-Autexi mõõtepingi operaator KOIT KANGUR demonstreerib kõige täpsemat ja suurimat digitaalset mõõteriista Põhjamaades ning Baltikumis.

Juhataja Priit Tamme sõnul oli eelmine aasta tänu autotööstuse taastumisele Mistra-Autexi uus tõusuaeg, ent optimistlikke prognoose ei julgetud teha: „2010. aasta käibeks plaanisime 150 miljonit, aga tuli ligi 175 miljonit krooni.“

priitMistra-Autexi juht PRIIT TAMM.

Luksuslikud partnerid
Priit Tamm nimetab Raasiku valla suurima firma mõjutajatena Vene, Hiina, Euroopa ja USA majandust ning tehase enesetõestamise võimekust: „Siblime selle nimel, et veenda partnereid oma paremuses – sellest sõltub uute mudelite saamine.“

Tehase juht tunnistab, et kohalikud elanikud ja suur osa Mistra töötajatest ei saa täpselt aru, mida firmas õigupoolest tehakse – Mistra nimega seostuvad endisaegadest eelkõige taftingvaibad: „Neid tehti Vändras. Raasiku tehases on selle loomisest peale ehk alates aastast 1986 toodetud materjale autotööstusele. Toodangu üks segment, mis moodustab käibest 35 protsenti, on rullmaterjal, millest ostja ise lõikab vajalikke tükke ja vormib neist autos nähtaval kohal oleva detaili. Meie toodangut võib näha suurema osa Volvode ja mõnede BMW mudelite pagasiruume avades või Volkswagen Golfi ja Golf Plusi põhjas ning varsti ilmselt ka Mercedeses. Seda materjali kasutab ka Usbekistanis asuv General Motorsi Daewoo tehas, kust tuleb Ida turule aastas 250 000 sõidukit, Eestis võib selliseid näha Chevrolet’ nime all.“

Mistra-Autexi teine tootmisharu on vormitud vaip, mille koostööpartnerid liidavad vajaliku detailiga: näiteks Volvo istmetagune. Valmisdetailid lähevad aga näiteks Inglismaale Range Roveri sisepolstriks.

„Kuigi meid on nimetatud matitehaseks, on automatid viie-kuue protsendiga meie kõige väiksem, aga ilmselt arusaadavaim artikkel. Mõned on päris eksklusiivsetele mudelitele, näiteks Jaguar.“

Tootmine kasvab
Väikseim nišš, mis Raasiku inimestele ehk kõige hoomatavam, on Mistra-Autexist tulev toasoe – kuna koolil, lasteaial, kultuurimajal ja osadel korterelamutel oli toruühendus tehase katlamajaga ajalooliselt olemas, ei ole neid katkestatud, vaid pakutud mõistliku hinnaga sooja.

Priit Tamm ütleb, et tegu pole heategevusega, kuid kasumit ei looda firma sellelt teenida: „Pigem pooldaksime seda, kui vald või mõni maja sooviks ehitada oma katlamaja. 95 protsenti auru läheb niikuinii meie oma liinide ja hoonete tarbeks.“

Aasta eest Raasiku valla aukodaniku tiitli saanud mees on seda meelt, et tootmine ei tohi küll olla kahjumlik, ent iga samm selles ei pea tingimata tooma kohest kasumit.

Nagu kõigil, läks ka Mistra-Autexi tootmine masuga alla: 2008 oli tootmismaht 186 miljonit krooni, järgmisel aastal langes 126 miljoni peale. Sestap tuli 2008. aasta lõpus koondada 210 töötajast ligi 80, palku ei vähendatud. Priit Tamm ütleb, et keskmine töötajate arv on olnud 160 ringis, ja buumitaset, kus võeti tööle iga uksest sisse astuja, enam ei saavutata.

„Kui tööd oli palju, tõusis käive 215 miljoni kroonini. Nüüd oleme uuesti tööle võtnud umbes 30 inimest ja tänavu tuleb võib-olla juurde veel viis-kuus. Oleme tavapärasel tasemel,“ räägib ta.

Mistra-Autexi töötajaist veidi üle poole on Raasiku valla elanikud, tosinkond Tallinnast, nagu ka Priit Tamm. Raasikule ta kolida ei ole tahtnud, sest nii oleks tema meelest keeruline töö- ja eraelusuhteid lahus hoida. Ta tuli firmasse aastal 1990 – esialgu ökonomistiks, aasta hiljem oli juba tegevjuht. 1993 erastati Mistra-Autex soomlaste abiga, 2005 ostis juhtkond neilt tehase välja.

Soomega pole suhteid katkestatud – sinna tehakse väikesetiraažilisi nišitooteid, nagu kraanakabiini laed ja Martela koolilaua mittekolisevad sahtlid. Ka Rootsis võib peale autotööstuse leida Mistra-Autexi toodangut mööblis ja mujal: näiteks Ikea kontorilaudadele kinnitatavad jäigast vormitud kangast juhtmerennid ja trammiistmed.

Uudsed lahendused
„Oluline on mõelda mitu aastat ette. Seetõttu – kuigi tootmismaht oli languse ajal väiksem kui enne, oli juhtkonna töö väga pingeline: topeltpikad päevad, ka nädalavahetustel.“

90ndate aastate lõpuni Eesti Käsipalliliidu juhatusse kuulunud mees pole pallimänguks ega ka kohtunikutööks enam mahti saanud.

Töö üksluisuse üle aga Priit Tamm ei kurda: „Olen kakskümmend üks aastat Mistras olnud, sest iga päev on eriline, ei teki stagnatsiooni. Siin läheb sisse elamiseks vähemalt aasta. Kui kolme aasta pärast hakkad aru saama, mida teed, ja umbes seitsme aasta järel suudad midagi ise pakkuda, on areng väga hea.“

Ettevõtte juht tunnistab, et isegi tema ei ole kursis päris kõigega, mida firma valmistab: „Selleks on meil projektijuht Siiri Vaaderpass, kes koordineerib paljude nišitoodete ja Eesti disainasjade tootmist. Teeme mööblitööstusele ka näiteks polüeretaantooteid, millest eriti ei teatagi. Ka mina pole paljust praegu­sest teadlik: nägin kord poes kallist disaindiivanit, hiljem selgus, et see on meil toodetud. Paljud Eesti disainerid on meie võimalused leidnud ja teevad meiega koostööd.“

Äsja saabus Priit Tamm Rootsist Volvo tehasega läbirääkimistelt, kus arutati uute mudelite salongitekstiilide disainilahendusi: „Päevakorral on materjaliomadused – varem auto sisuks olnud PVC ajas aknad higistama ja mõjus odavalt. Täiesti asendatav see veel ei ole, ka hinna pärast, kuid peame pidevalt mõtlema, mis võiks olla uudsem lahendus, ja pakkuma nii odavamaid kui luksuslikumaid lähenemisi.“

Leidurite labor
Mistra-Autexi loovate arendustega tegelev projektijuht Siiri Vaaderpass räägib, et eritellimusel nende tehases valmistatust oli kõige omapärasem üks matikomplekt, kuhu sisse kooti omaniku nimi: „Sellise kingituse tegi üks ärimees oma äripartnerile. Aga seal ei olnud kasutatud kõiki meie võimalusi, nagu näiteks helkurpaelte lisamine, tikandid.“

Selliseid väikesekoguselisi või üksiktellimusi tuleb otse leidurihingega inimestelt: näiteks lasi disainer Annike Laigo valmistada puust vormi ja Mistra-Autex valas sellesse vahtpolüeretaani – nii sündis pehme sisu ka rahvusvahelistel disaininäitustel tunnustust võitnud istmele nimega „Vilditud kivi“.

Kuidas aga leiavad Skandinaavia suured müügiketid Eesti väiketootja?

„Ikeaga juhtus nii, et toode, millele tegime väikeseid plastdetaile, võeti tootmisest maha. Meie kodulehel jäi Ikea logo koostööpartnerite nimekirja, mille peale saime neilt pahase kõne, neil on karmid reeglid. Meenutasime, et olime kunagi nende partnerid. Vestlusest tekkisid uued mõtted ja mõne aja pärast tuldi vaatama, mis meil uut on. Nii et kui varem olime piiratult suhelnud Ikea Leedu kontoriga, algas sellest koostöö otse peakontoriga,“ jutustab Siiri Vaaderpass.

Tehase loovprojektide juht sõnab, et vaatamata utoopilisena näivatele ideedele on Mistra-Autex avatud erinevatele disainiideedele.

Ta näitab enda väljamõeldud kangast riidepuu prototüüpi, mis on automattidest jäigem, kuna sellesse on sulatatud rohkem PVC-kiudu: „Sellelt ei libise särk või kampsun ka nööpimata maha. Arvutame, kas tootmine tasub ära. Kõik ei teostu, aga pidevalt sünnib midagi uut.“