Mis vallas me alanud aasta lõpul elame?

1327

Sulev Valdmaa,
Kuusalu vallavolikogu liige,
revisjonikomisjoni esimees

Juhtimine tähendab tegevust. On isegi niisugune kantseliitsõna – juhtimistegevus. Eks tegevusetustki või pidada omamoodi tegevuseks ja ebaõnnestunud asjade tegemine ole ka tegevus. Ainult, et head juhti tuntakse edukast juhtimistegevusest.
Meie vallavanemaks on mees, kes sellel postil juba teist perioodi järjest, ning kes on pidanud enne sedagi juhiameteid. Vallavolikogu esimeheks on mees, kes on samuti katsetanud mitmeid juhirolle küll Kuusalu vallas, küll mujal.
Nii ühe kui teise härra juhtimistegevuse tagajärjed pole eriti hinnatavad olnud. Nüüd on nad alates viimastest valimistest niiöelda ühes paadis ja hoiavad sellest koos kramplikult kinni.
Koalitsiooni kuuluvad volikoguliikmed valavad aga jõudumööda õli rahututele lainetele paadi ümber, et need üle pea kokku ei lööks, ja aitavad miskipärast üldist kehvavõitu olukorda stabiilsena hoida.
Järgmiste kohalike omavalitsuste valimisteni on nüüd jäänud loetud kuud. Üks on kindel, valimised tulevad niikuinii. Aga missugused ja kuidas?
Missugused valimisnimekirjad tekivad 2017. aasta vallavolikogu valimisteks siin kandis? Paljud omavalitsused üle Eesti on juba lõpetanud või kohe-kohe lõpetamas ühinemisläbirääkimisi. Tekkimas on hiigelvaldu.
Meie valla juhid on aga seisukohal, et Kuusalu vald tuleb omadega toime ja ühineda pole vaja. See on olnud algusest peale kõikidest võimalikest rumalatest seisukohtadest kõige rumalam.
Juhid oleksid pidanud mõistma, et läbirääkimisi oleks olnud ikkagi tark pidada. Ükskõik, kas siis tahtnuks ühineda või mitte. Vähemalt oleks olnud naabritest ja nende niiöelda kaasavarast ning võimaliku ühinenud valla potentsiaalist objektiivne pilt, mitte aga kuulujuttudel ja ettekujutustel põhinevad eelarvamused ja hirmud.
Täna on riik meid puudutava sundliitmise plaani praktiliselt teatavaks teinud, kuid meil on kogu ettevalmistustöö tegemata. Veel selleski olukorras ei näi valla juhid mõistvat, mis on tegelikkus.
Usinalt jätkatakse mitmesuguste Kuusalu valla arengukavade ja muude tulevikudokumentide koostamist ja vastuvõtmist. Mis nendega siis teha, kui aasta pärast oleme siiski hoopis uues omavalitsuses ja vajame sootuks teisi arengukavasid?
Iga võimuloleku periood peaks millegagi jäädvustuma. Neli aastat on piisavalt pikk aeg, et selle jooksul midagi uut ja vajalikku korda saata.
Kui vaatame elule Kuusalu vallas, siis pole viimase nelja aasta ja ega õigupoolest ka neile eelnenud nelja aastaga erilisi eredaid vilju leida. Ongi toimunud see, millest vallavanem kiitvalt räägib: on omadega toime tuldud ehk tegelikult piltlikult peost suhu elatud.
Midagi on siiski loomulikult toimunud ka, kuid need toimumised on oma kvaliteedilt paljuski küsitava väärtusega.
Kuusalu Soojuse investeeringud, mida alustati juba eelmisel volikogu perioodil teadmisega, et „paneme raha üks kord sisse, ning probleem on lahendatud”, on tänaseks osutunud uut lisa nõudvaks kulukohaks. Arvan, et seda investeeringut tehes ei osatud asja lihtsalt planeerida.
Kiiu lasteaed on loomulikult suur asi, sest elu nõudis lasteaiakohti. Kui otstarbekas see investeering lõpuks on, näitab aga valla demograafiline tulevik. Prognoose on võimalik teha juba täna. Sestap ehk ongi vajalik seda maja juba algusest peale tasahil­ju niiöelda kogukonnakeskuseks kujundada, ent kas seal just šampust jooma peab, nagu on juhtunud, on iseasi.
Nüüdne neliaastak läheb ilmselt ajalukku Kiiu mõisa renoveerimise looga. Kelle jaoks ja mis otstarbel see miljon laenatakse, millega pealegi objekti kaugeltki valmis ei saa?
Nüüd, kui raha kulutamine juba käib, selgub uusi ja varem ettenägemata asjaolusid, mis lisaraha nõuavad. Mõisa sisemuses hilisemaid juurde- ja täiendehitusi maha ja lahti võttes avaneb ju algne arhitektuur: see hoone ehitati mõisaks ehk suurejooneliseks elamuks, mitte aga kolhoosikontoriks või vallamajaks!
Kui hästi mugandub elumajja kontor-büroo? On see üldse 21. sajandi seisukohast tark mõte muuta vägisi ja väga suurt raha laenates hoone algset otstarvet?
Taas oleme oskamatu planeerimise ja planeerijate kangekaelse oma õiguse taga ajamise tunnistajad. Võib juhtuda, et kümnekonna aasta pärast on Kiius kaks kogukonna- või sotsiaalobjekti – mõis ja laste­aiaks ehitatud hoone. Pole mõistlik!
Samas – Eesti Vabariik saab 2018. aastal 100aastaseks. Terve riik valmistub selleks. Mismoodi Kuusalu vald meie riigi sünnipäeva tähistab?
Kui koalitsioon just salajas mingit oma plaani ei pea, siis siiani on teemaga asjatamine lükatud ühe MTÜ kaela. See kutsub aeg-ajalt kokku ümarlaudu ning nendele kogunevad inimesed räägivad siis, mida kõike teha võiks.
Aga mismoodi Kuusalu vald ikkagi ise seda suurt juubelit tähistab? 100 aastat oma riiki väärib rohkemat ja püsivamat kui vaid rahvapidu. Pidu peab tulema niikuinii.
„Kiiu valitsus” on nüüd juba mõnda kuud sunnitud istuma Kuusalu alevikus. Tahaks loota, et sellest „sundpagendusest” on kasu ja ametnikud kogevad, et vallamaja õige asukoht ongi keskasulas. Seal on nii ametnike töötamine kui peale tööd poeski käimine ja muu eluline lihtsam. Rääkimata vallaelanike kasust, kellel lihtsam vallamajja pääseda. Ehk sünnivad seal veel viimasel hetkel targad mõtted.
Üks tark mõte võiks olla see, et vallamaja peakski asuma Kuusalus, meie kihelkonna ajaloolises keskuses, või juhul kui meie vald ja Loksa linn ühendatakse, siis ehk mujalgi niiöelda käidavamas ja loogilisemas kohas, mitte aga kunagises põldude kuningriigi pealinnas, mis tänaseks elu sunnil oma varasema positsiooni tahes-tahtmata minetanud!
Väga mõistlik mõte võinuks olla Kiiu mõisa asemel väärika Kuusalu vana pastoraadi ennistamine kogukonna keskuseks, mida saaks kasutada nii kohalik kui kaugemalt rahvas, nii kohalik võim kui miks mitte vabariigi valitsuski.
Miks ei võinuks üks Eesti Vabariik 100 üleriigilisi pidulikke üritusi toimuda pealinnast 30 kilomeetri kaugusel selles hoones, kus sündis meie riigikeel? Eesti Vabariik 100 võinuks aga tähistada päris uue vallamaja avamisega.
Kõik see võinuks tulla odavamalt kätte kui miljonilise laenu eest nüüd saadav küsitavus. Kahjuks pole niisuguste mõtete mõtlemine olnud jõukohane ei valla juhtfiguuridele ega neid igati toetavale vaikivalt kätt tõstvale opositsioonile.
Üks mõtlemist vääriv mõte on juba varemgi leheveergudelt läbi käinud. See on tõdemus, et kõige õigemad inimesed valda juhtima oleksid need, kel kohalikud juured.
Oleme nüüd mitu perioodi näinud mujalt tulnute stiili, ning järgmised neli aastat võiksid valda juhtida inimesed, kes saavad aru või siis teevad kindlaks, mida neilt oodatakse. Ka volikogu vajab mitte vaikivaid käetõstjaid, vaid inimesi, kes seal tööd teeksid. Tegevusetusele ja rumalusele garantii andmine pole kiiduväärt töö.

Eelmine artikkelRaasiku korvpalliturniiri võitis Aruküla võistkond
Järgmine artikkelViimikute tantsurühmal on uhiuued tanud