MARTI HÄÄL,
Kuusalu vallavolikogu liige
valimisliidust Üks Kuusalu Vald
Kuusalu vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil, 31. oktoobril valiti mind volikogu esimeheks napilt kümne poolthäälega, üks hääletussedel oli rikutud ja kaheksa volinikku ei toetanud minu kandidatuuri. Volikogu 13. detsembri istungil teatasin ma tagasiastumisest, seetõttu 28. detsembri istungi esimese päevakorrapunkti ammendumisel lõppes selleks korraks minu roll volikogu esimehena. Paras aeg teha kokkuvõtteid nende kahe kuu õppetundidest.
Kui mulle tegid erinevad isikud pärast valimistulemuste selgumist ettepaneku kandideerida volikogu esimeheks, ei olnud mul selle töö osas mingeid vahetuid kogemusi ega eelarvamusi. Endale omaselt võtsin väljakutset entusiastlikult, konsulteerisin paari tuttavaga, kes volikogu esimehena olid varem tegutsenud, tutvusin volikogu eelmise nelja aasta istungite protokollidega ning volikogu tööd puudutavate seaduste ja Kuusalu valla määrustega.
Olin ligi 25 aasta jooksul juhtinud väga erinevaid projekte, koosolekuid ja organeid – äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste juhatustest ja nõukogudest kuni avalikõiguslike organisatsioonide ja liitude juhtorganite või börsiettevõtete avalike üldkoosolekuteni. Aga mulle tundus kohe, et volikogu juhtimine saab olema hoopis teistsugune kogemus. Seetõttu seadsin kandideerimisel tingimuseks, et volikogu aseesimeheks valitaks Kristo Palu, kellega saaksime meeskonnana volikogu eestseisuse tööd teha ja istungeid ette valmistada.
Alustuseks konsulteerisime kõigi Kuusalu volikogus esindatud poliitiliste jõududega. Valimised võitnud valimisliidu Ühine Kodu sõnum oli selge, valimistulemus andis neile enesekindluse jätkata senisel kursil. Meie valimisliidu manifesti põhilubadused olid aga seotud muuhulgas muutustega valla juhtimises, seetõttu jätkasime konsultatsioone ülejäänud kuue volinikuga valimisliidust Arenev Kuusalu Vald ning EKRE, Keskerakonna ja Reformierakonna nimekirjadest. Mõne nädalaga oli selge, et väärtuseline ühisosa on meil valimisliidu Arenev Kuusalu Vald volinikega kõige suurem ja parteide esindajate soovid olid kohati lausa teineteist ja meie põhieesmärke välistavad ehk nende stabiilse toetusega muutuste elluviimisel arvestada kahjuks ei saa.
Tuli tunnistada, et seekordne valimistulemus oli loonud olukorra, kus häid kombinatsioone enam laual ei olnud. Sellele vaatamata algatasime kohe vallavanema valimise avaliku konkursi ja volikogu komisjonide moodustamise, et anda endast parim volikogu töölerakendamiseks ning valla arengu sisuküsimusteni jõudmiseks.
Kahjuks näitasid päevakorra protestimine, komisjonide esimeeste valimise torpedeerimine ja tagantjärele vaidlustamine, hääletussedelite rikkumised, arupärimised uuele volikoguesimehele eelmise vallavalitsuse tegevuse osas ja muu intriigitsemine istungite vahelisel ajal, et volinike enamuse tegevuse konstruktiivsusest meie ühise asja – vallaelu edendamise – huvides ei ole mõtet unistadagi.
Seetõttu koostasime enne vallavanema valimise 13. detsembri istungit Kuusalu valla avatud juhtimise kokkuleppe projekti ja saatsime kõigile valimisliitude esindajatele, et jõuda vähemalt viieteistkümne voliniku jaoks sobiva koostöömudelini. Suurem eesmärk on muidugi, et juhtimispõhimõtted selles dokumendis saaksid valimisperioodi-üleseks ega sõltuks igakordsest valimistulemusest.
Samuti tegime ennetavalt teatavaks, et valimisliidu Ühine Kodu kandidaadi vallavanemaks valituks osutumisel astume volikogu juhtimisest tagasi ja vallavalitsuse moodustamine jääb Ühise Kodu poliitiliseks vastutuseks. Kuusalu valla poliitikast sõltumatu kandidaadi valituks osutumisel oleks olnud selles keerulises poliitilises olukorras vallavalitsuse kinnitamiseni jõudmine mõistagi eelkõige meie vastutus. Kahjuks takerdusid läbirääkimised põhimõttelistesse erimeelsustesse vallavalitsuse moodustamise osas.
Lihtsustatult on meie lähtekoht, et valimistel enim hääli saanud kandidaadist peaks saama volikogu esimees ning vallavanem ja abivallavanemad võiksid olla kohaliku poliitika välised avaliku konkursi korras leitud kogemustega juhid ja oma valdkonna spetsialistid. Vallavalitsuse ülejäänud liikmed oleksid kohalikud poliitikud proportsionaalselt esindatusele volikogus, üks vallavalitsuse liige iga viie voliniku kohta. Kokku oleks vallavalitsuses sellisel juhul kuni 6 liiget, maksimaalselt kolm neist poliitikud. Kuivõrd vallavanemaks valiti 13. detsembri istungil Ühise Kodu poliitik, siis tema ongi Ühise Kodu viie voliniku esindaja vallavalitsuses ja ülejäänud kaks vallavalitsuse liiget peaksid jääma ülejäänud volinike esindada.
Meie oleksime eelistanud kohaliku poliitika välist ja värsket vallavanemat, sest mitmed lähiajal vallavanema ees seisvad väljakutsed ei pruugi ainult populaarseid otsuseid endaga kaasa tuua. Aga me usume, et ka sellisel kujul on võimalik edasiminekuks vajalik tasakaal saavutada. Kas see ka teistele volinikele sobib, selgub loodetavasti juba volikogu 17. jaanuari istungil.
Mida õpetlikku saab sellest kahest kuust järeldada? Esiteks on Kuusalu volikogu koosseisu enamus valmis pigem jätkama senisel moel, kui riskima uut moodi teha. Eks see inimlikult on ju isegi mõistetav, aga niimoodi valla arengus uut kvaliteeti ei loo. Hirmutav oli pärast valimisi kuulda ühe voliniku seisukohta, et kuidagi peab ta ju tagasi saama valimiskampaanias kulunud raha. Ise lähtusin põhimõttest, et volikogusse kandideerid, kui soovid midagi anda valla arengule, mitte saada. Samamoodi jätkumisest on isiklikult muidugi väga kahju, sest 27 aastat ettevõtja ja advokaadina on mind praktikas veennud, see mis tõi meid siia, edasi kindlasti ei vii.
Teiseks on valla arenguks vaja lahti saada isikukultusest ja tooli kaotamise hirmust ehk niinimetatud toitumisahelast. Edukas ettevõtja lähtub tavaliselt lihtsast reeglist. Palgata tuleb konkreetse töö jaoks endast paremaid inimesi ja liiga kauaks samale positsioonile ei tohiks keegi jääda. Tekib mugavustsoon ja värskete ideede puudus. Eriti oluline on see juba täna ja ka lähitulevikus, arvestades, kui kiiresti muutuvas maailmas me elame. Selles valguses ei ole minu jaoks värskelt valitud vallavanema istumine korraga ka voliniku tooli mitte juriidiline nüanss, vaid suhtumise ja eetika küsimus.
Kolmandaks peaksid volinikud peeglisse vaatama ja järele mõtlema, mis mandaadi on nad oma valijatelt küsinud ja saanud. Kas keegi on valimistel lubanud olla opositsionis ja ebakonstruktiivne? Seniste vanakooli võimumängudega on juba jäädavalt kaotatud värskete ja lennukate ideedega volinik Rasmus Merivoo. Mait Kröönström peatas oma mandaadi, kuivõrd ei uskunud enam muutuste võimalikkusesse. Kes on järgmine ohver?
Miks ma esimese tagasilöögi puhul kohe loobusin, on minult küsitud? Ma ei ole millestki loobunud, volikogu esimehena ei suutnud volikogu selles koosseisu vajalikku muutust esile kutsuda ja koos uue vana vallavanemaga senisel kursil jätkamiseks ei ole mul oma valijatelt mandaati. Aga merevalla ja haridusteemad on mulle jätkuvalt väga hingelähedased, neis küsimustes olen edaspidi kindlasti ebamugavalt aktiivne volinik. Eks me siis näe, kelle poliittriibulised need lõpuks on.