Millal hakkab korraldatud jäätmevedu Kuusalu vallas taas sujuma?

2088

AS Eesti Keskkonnateenused lubab, et uus kaardirakendus võimaldab kinnistud ja prügikonteinerid paremini üles leida.

ANU ADAMSON: Loodetavasti oli Kuusalu valla jaoks primaarne, et teenuse odavnemisega ei lange selle kvaliteet.

Kuusalu vallas osutas korraldatud jäätmeveoteenust aastaid OÜ Radix Hooldus. Suuri probleeme polnud, kohad ja inimesed olid autojuhtidele tuttavad. Tekkinud küsimusi sai lahendada telefoni vahendusel klienditeenindajaga, kes samuti tundis piirkonda.
Möödunud aasta esimeses pooles ostis Radix Hoolduse jäätmeveoteenuse ära suur prügifirma Eesti Keskkonnateenused AS. Suvel kuulutas Kuusalu vald välja konkursi uue prügivedaja leidmiseks, sest Radixiga sõlmitud leping sai läbi. Võitis AS Eesti Keskkonnateenused kui kõige soodsamate tingimuste pakkuja, alates septembrist hakkas firma prügi vedama madalamate hindadega. Ent suve algusest tänini on Kuusalu vallas prügiveoga rohkelt segadust ja klientide rahulolematust.
Jaanuari alguses sai Sõnumitooja toimetus pika kirja Kolgaküla elanikult Anu Adamsonilt, kes värvikalt kirjeldab, kuidas tema prügisaaga sai alguse septembri lõpus, kus prügiauto ligipääsu tema kinnistule takistas teele välja­ulatuv ploomioks, mis autori sõnul ei takistanud Vaaniat ega hiljem prügi vedama hakanud Radixit. Oks sai lõigatud, prügi ära veetud.
Probleemid tekkisid taas kolme kuu pärast, kui oli uuesti konteineri tühjendamise aeg, ent prügiautot ei tulnud, mujal Kolgakülas aga käis. Keskkonnateenuste klienditeenindaja teatas, et autojuhi andmetel on siiski ka Anu Adamsoni kinnistul paiknev konteiner tühjendatud. Selgituse peale lubati prügiauto uuesti kohale saata, kuid hiljem ilmnes, masin ei saanud konteinerile ligi läbipääsmatute teeolude tõttu. Kinnituseks saadetud fotol aga ei olnud kujutatud tema kinnistut. Teeolude kohta märkis kirjutaja, et  kogu külas olid teed lumest lahti lükatud.
„Selge on, et valla rahakott ei ole kummist ning saamatu autojuhi huvides keegi lund lükkama ei hakka. Me ei arva, et õige oleks selline käik, et Keskkonnateenuste auto keerab Kolgaküla rahvamaja juurest tee pealt alla, takerdub maanteeameti lumelükkajate tekitatud vallidesse ja lõpuks esitatakse tühiarve Anu Adamsonile. Tahan väga loota, kui Kuusalu vald sõlmis Eesti Keskkonnateenused ASiga jäätmeveo lepingu, siis oli valla jaoks primaarne, et teenuse odavnemisega ei lange selle kvaliteet. Eesti Keskkonnateenused ei ole ilmselt veel seni aru saanud, et on ikka väga suur erinevus, kas konteinerit tühjendatakse maal või linnas suurte korrusmajade hoovides,“ kirjutas Anu Adamson.
Umbes samal ajal aasta alguses jõudis Kuusalu vallavalitsusse Uuri külavanema Emil Rutiku kiri, kus kirjeldatakse prügiveoga tekkinud probleeme Uuri külas. Külavanem teatas, et Eesti Keskkonnateenused on Uuri küla paljude jäätmevaldajate puhul rikkunud vallaga sõlmitud lepingut, pikema perioodi vältel on jäetud jäätmemahuteid tühjendamata. Klientidele saadetud graafikutest ei ole kinni peetud, konteinerid on kuude kaupa täis, nende juurde on kuhjunud prügikotte. Prügiveoautode juhid on põhjendanud hiljem, et tee oli libe või ei leidnud konteinereid üles.
Emil Rutiku tegi ettepaneku võtta jäätmevedajalt ennetähtaegselt prügivedamise ainuõigus Kuusalu vallas, Uuri küla on valmis selle tõendamiseks koguma andmeid ja laiendama teabekogumist ka teistesse küladesse. Kui vaja, algatada ka allkirjade kogumist, lubas külavanem.
Ta palus külavanemate listi kaudu infot, kuidas on olukord prügiveoga teistes külades, probleemidest andsid teada 14 küla esindajad. Need kommentaarid edastas Emil Rutiku vallavalitsusele käesoleva nädala alguses.
Vald alustab ettekirjutustest
AS Eesti Keskkonnateenused on saatnud Kuusalu vallavalitsusele nimekirja objektidest, mis jäid novembris ja detsembris Kuusalu vallas teenindamata. Iga kinnistu kohta on lisatud, miks jäi prügi vedamata. Põhjustena on märgitud, et ei leitud kinnistut üles, teeolud olid halvad, väravad olid lukus, õues jooksis koer. Osade kinnistute puhul on nimetatud, et oli autojuhi viga. Paljude kinnistute kohta on märge, et konteiner puudub.
Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Mailis Virve ütles, et eelmisel nädalal arutas Uuri külavanema kirja Kuusalu vallavolikogu keskkonnakomisjon. Jõuti seisukohale,  et ASile Eesti Keskkonnateenused tehakse ettekirjutus.
Selleks on vaja küladest täpseid andmeid, kus ja mis ajal on jäänud prügimahutid tühjaks vedamata.
Mailis Virve: „Prügivedu puudutavate pretensioonide korral palun vallamajja teada anda, lisage kinnistu nimi ja kuupäev, millal probleem tekkis. Omaette küsimus on see, et osade kinnistute omanikud ei ole ikka veel liitunud korraldatud prügiveoga ega soetanud jäätmemahutit. Kuna seadus nõuab, et tiheasustuses tuleb jäätmeid ära vedada kord kuus ja hajaasustuses vähemalt kord kvartalis, peab Eesti Keskkonnateenuste prügiauto sõitma asulates kord kuus ja külades iga kolme kuu tagant kõigi kinnistute juurde. Kui konteinerit pole, esitatakse tühisõiduarve.“
Tema sõnul on tühisõitude eest saadud arved ajendanud kinnistuomanikke vallamajja helistama või kirjutama, küsitakse selgitust. Suvitajad, kes talvel vallas ei ela, saavad taotleda selleks perioodiks jäätmeveost vabastust.
Korraldatud jäätmeveo kohta tõdes Mailis Virve, segaduste põhjus võib olla ka see, et Radix Hoolduse kasutuses olnud jäätmevedajate register kujutas endast Exceli tabelit. Novembrist liitus Kuusalu vald digitaalse kaardirakendussüsteemiga E-vald, kuhu on kantud üle kogu jäätmevaldajate register kinnistute kaupa.
Puudusid digitaalsed kaardid
Eesti Keskkonnateenuste regioonijuht Kalle Grents nimetaski Sõnumitooja küsimustele vastates konteinerite ja kinnistute mitteleidmise peamise põhjusena täpsete aluskaartide puudumist – seni kasutuses olnud digitaalsed kaardid ei näidanud kinnistute nimesid ega juurdepääsuteid.
„Konteinerite ja kinnistute mitteleidmise teema on meil Kuusalu vallas olnud tõepoolest jätkuvalt murekoht, erinevalt mitmetest teistest korraldatud veo piirkondadest. Oleme olukorra parandamiseks iga juhtumi korral välja selgitanud põhjuse. Jaanuari alguseks oleme jõudnud oma programmis aluskaardid täielikult välja vahetada. Uued kaardid näitavad kinnistute nimesid ja juurdepääsuteid. Kahjuks tuleb aga otsast peale alustada konteinerite asukohtade märgistamisega – see on käsitöö ja tehakse tühjendamise käigus,“ vastas regioonijuht.
Ta lisas, et kinnistute ja konteinerite leidmisel on väga oluline vahe maakohtadel ja linnade kohamärgistusel. Kui linnades on tänavasildid ja majadel numbrid, siis maakohas oleks autojuhtidele suureks abiks, kui ristmikel ja teeotstel oleksid sildid teede nimedega.
Autojuhtide eksimuste kohta ütles regioonijuht, et sõidulehed on arvutipõhised ja konteineri tühjendamata jäämise põhjus  tuleb valida, vead on tekkinud sisestamise käigus. Kuusalu valla näol on tema sõnul tegu keskmisest keerulisema piirkonnaga, autojuhid ei ole tööle püsima jäänud, kuid nüüd on lootust. Autojuhte on vahetatud ja koolitatud. Keskkonnateenuste prügiautod on varustatud videokaameratega.
„Samas tuleb arvestada prügiauto erinevust tavalisest sõiduautost, suure veokiga ei ole võimalik samaväärselt sõiduautoga läbida pehmeid ja kitsaid külateid. Meie veokite raskus algab 12 tonnist, need võivad väiketeedele suuri kahjustusi tekitada,“ teatas Kalle Grents.
„Jätkame järjepidevalt Kuusalu vallas teenuste parandamist, hoiame silma peal. Kinnistuomanikud saavad teenuste osutamist parandada info kiire edastamisega ja oma teeotste ning kinnistute märgistamisega. Palume probleemide korral teavitada meid võimalikult kiiresti, kohe graafikujärgsele veopäevale järgneval päeval. Sellisel juhul saame kiirelt reageerida, vaadata üle videosalvestised, pildid, küsitleda autojuhti, määrata uus veopäev. Info saata aadressil Tallinn@keskkonnateenused või võtta ühendust klienditeeninduse telefonil 640 0800 või 1919.“
Eesti Keskkonnateenused ka Loksal, Anija ja Raasiku vallas
Anija vallas tegeles korraldatud jäätmeveoga samuti Radix Hooldus OÜ, mille asemel nüüd veab prügi Eesti Keskkonnateenused.
Anija valla keskkonnaspetsialist Evelin Kolbak lausus, et möödunud aastal tekkis esialgu uue vedajaga segadusi, osadesse kohtadesse ei pääsenud prügiauto enam ligi, kuigi Radixi ajal sellist probleemi kordagi ei olnud.
„Aadresside ülesleidmisega on Keskkonnateenuste autojuhtidel olnud raskusi. Ettevõte on meiega ühendust võtnud, oleme andnud kinnistu täpsed katastritunnused. Massiliselt ei ole küladest pretensioone olnud, oleme saanud kinnistuomanikelt aegajalt e-kirju ja tekkinud probleemid lahendanud,“ sõnas ta.
Raasiku vald  kuulub Jõelähtme, Rae ja Kiili vallaga ühisesse jäätmeveopiirkonda. MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskuse ühishanke võitis Eesti Keskkonnateenused, firma teenindas Raasiku valda ka varem.
Raasiku valla ehitus- ja keskkonnaosakonna juhataja Alari Kruusvall: „Esimene korraldatud jäätmeveo teenuse pakkuja oli Raasiku vallas AS VSA Eesti, probleeme oli väga palju. Kui uue konkursi võitis AS Veolia Keskkonnateenused, millest hiljem sai Eesti Keskkonnateenused, läks teenus kohe palju paremaks. Enne oli konteinerite tühjendussagedustega probleeme, Keskkonnateenustega on korraldatud jäätmevedu hästi sujunud.“
Ta kõneles, et Raasiku vald on liitunud firma Geodata Arendus digitaalse kaardirakendussüsteemiga E-vald, millele on lisatud jäätmevaldajate registri moodul. Tänu täpsele andmebaasile leiavad autojuhid Raasiku vallas kinnistud kergesti ning info muudatuste kohta liigub kiiresti.
Alates novembrist tegeleb Eesti Keskkonnateenused ka Loksa linna korraldatud jäätmeveoga, kuna võitis konkursi. Enne vedas Loksal prügi Ragn-Sells. Ka Loksal on olnud juhtumeid, kus konteiner jäänud lubatud ajal tühjendamata, kuid piirkonnajuhi Kalle Grentsi hinnangul on seda olnud harva.
„Loksa liitumisega on läinud paremini, kinnistud on kompaktselt koos ja neid on lihtsam leida. Suhtume kõigisse arusaamatustesse täie tõsidusega, püüame lahendada kiirelt ja kliendisõbralikult,“ kinnitas ta.

Eelmine artikkelKandidaatide mõtted
Järgmine artikkelJANNE KERDO pani Kolgas käima raamatuklubi