Miks varjata Leader-projekte?

809

Seoses kirjutisega, mis teeb ülevaate Ida-Harju Koostöökojas jaotatavatest Leader-toetustest, sattusime andmete küsimisel raskustesse. Seni oleme saanud põhjalikku infot meie mõlema Leader-piirkonna projektide kohta, nii MTÜ Arenduskoda, kus on ka Kuusalu vald ja Loksa linn, kui ka MTÜ Ida-Harju Koostöökoda kohta, kuhu kuuluvad  Anija ja Raasiku vald.

Seekord saime Ida-Harju Koostöökoja kodulehelt loetelu neist projektidest, millele antakse toetust. Palusime ülevaadet ka projektidest, mis jäid rahastuseta, kuid tulemusteta. Ida-Harju Koostöökoja juhatuse esimees põhjendas, nende Leader-piirkonnas on hindamiskomisjonidele kehtivas töökorras sätestatud, et kodulehele pannakse üles positiivselt otsustatud taotlused.

See töökord on vastu võetud neli aastat tagasi. Seni on Sõnumitoojale antud ka rahastuseta jäänud projektide loetelu, viimati saime tänavu jaanuaris. Kuni eelmise aastani olid Ida-Harju Koostöökoja kodulehel avalikustatud ka rahastuseta jäänud projektid.

Uurisime Arenduskoja tegevjuhilt, miks nemad avalikustavad kõik hindamistabelid, näha saab taotlustele antud koondhindeid, nende järjekorda, kes kui palju raha sai või päris ilma jäi.

Tegevjuht vastas, et jagatakse avalikku raha, seega on ka konkursside tulemused avalikud, igal taotlejal on õigus näha oma projekti asukohta hinnete edetabelis ning piirkonna teised inimesed saavad teada, millised MTÜd või ettevõtted on aktiivsed ja mida nad planeerivad.

„Avaliku raha taotlemisel peab arvestama, et ka taotlejatel endil tuleb olla avalik,“ sõnas ta.

Sõnumitooja ühineb selle seisukohaga. Väikeses piirkonnas on inimesed omavahel rohkem seotud kui riiklikul tasandil, projektide hindajad ja taotluste kirjutajad tunnevad sageli üksteist, seetõttu peaksid raha jagamisel tehtud otsused olema kõigile kättesaadavad. Igasugune varjamine võib äratada kahtlusi, et kas äkki pole tegu kokkumängu või korruptsiooniga, targem on seda ennetada..