ALEKSEI KUZMIN, Kehra noortekeskuse noortejuht
Huvitegevus annab noortele võimaluse omandada palju eluks vajalikke oskusi ja omadusi – probleemide lahendamise, eneseväljenduse ja koostöö tegemise oskuse, loovuse ning ettevõtlikkuse. See, mida ta õpib huviringis, toetab ka koolist saadud teadmisi.
Seitse-kaheksa aastat tagasi, kui olin 14-15aastane, ei olnud Anija vallas minu huvidele vastavaid vaba aja veetmise võimalusi. Koolis olid küll huviringid ning spordihoones treeningud, aga need mind ei huvitanud. Seetõttu oli valida ainult, kas tegeleda sellega, mis mulle ei meeldi, või ei tegelegi millegagi. Huvitegevuse vähese valiku tõttu tegelesin pigem tegevustega, mis polnud just kõige paremad ning eeskujulikumad.
Nüüd on meie valla noortel väga lai valik – 2017. aastal loodi palju uusi huviringe, mis lähtusid eelkõige nende endi huvidest ja soovidest. Info selle kohta saadi noorsootöö kvaliteedi hindamisest ja noorte seas tehtud küsitluse tulemustest. Aga kuigi on palju noori huvitavaid ringe, ei ole suur osa valla noortest neist kuulnud. Kehra noortekeskuses töötades kogen seda tihti. Kui korraldame noortekeskuses üritusi ning sinna tuleb kohale väga vähe noori, oleme püüdnud uurida, mis on vähese osaluse põhjus. Kas ja miks pole info toimuvast nendeni jõudnud? Erinevate ürituste, huviringide ning noortekeskuse tegevuste reklaamimiseks on tehtud Facebookis ja Instagramis spetsiaalsed leheküljed, kuid isegi selliselt ei jõua info sageli noorteni.
Paljud noored on siiski teadlikud uutest huviringidest, kuid nad ei tea, millega ühes või teises täpsemalt tegeletakse. Selle tõttu puudub neil ka huvi. Ilmselt oleks vaja spetsiaalset kodulehekülge, kuhu ringijuhendajad saaksid kirjutada kogu vajaliku info, mida ühes või teises huvitegevuses tehakse. Hästi reklaamitud ja koostatud kodulehekülg tagab selle, et peale noorte oleksid ka nende vanemad teadlikud, millise huvitegevusega laps tegeleb ning kas lapsel võiks olla huvi ka mõne teise ringi vastu.
Kindlasti on väga oluline ka otse suhtlemine. Kuna kõik meie ümber toimuv on pidevas muutumises, samamoodi ka noorte soovid ja tahtmised, tuleks igaühelt uurida, mis teda praegu kõige rohkem huvitab. Aeg-ajalt tasuks küsida, eriti, kui käimas on mõni uus huviring või tulemas põnev üritus, kas tal on selle vastu huvi. Alati ei pruugi vastus „Ei“ olla lõplik ja kindel. Kui vastus tundub ebakindel, võiks uuesti küsida. Kui vastus on ikka eitav, saab uurida, miks ta ei soovi osaleda. Sellest vestlusest saab teha olulisi järeldusi, kas ta näiteks kardab või on põhjendamatu hirm millegi uue ja tundmatu ees. Tihtipeale tuleb lihtsalt minna temaga koos ja julgustada osalema. Oma kogemusest oskan öelda, et tavaliselt on esimene kord uues olukorras kõige raskem ning enamasti valdab siis ebakindel tunne. Sellepärast ongi väga tähtis suhelda noortega otse ning olla kursis, mis neid huvitab ning mida nad soovivad ja millist tuge vajavad.
Noor, kes osaleb huviringis, leiab endale sõpru, kellel on samasugused huvid ning saab juurde ideid elukutse valikuks. Huviringis osalemine toetab sotsialiseerumist ja loob oma kogukonnaga tihedama kontakti. Huviringis õpitakse märkama teiste inimeste erinevusi, nendega osatakse arvestada ning hinnatakse mitmekesisust.