Hiljuti oli Nõmme linnaosas taas veekatkestus – kopp lõhkus olemasoleva veetoru.
Sõnumitooja toimetus on saanud Loksa Nõmme linnaosa inimestelt telefonikõnesid, kus kurdetakse, et ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK) ehituse käigus on ette tulnud veekatkestusi ning uputatud majade keldreid. Tänu sellele, et linnavolikogu kehtestas kanalisatsiooniga liitumistasuks elanike jaoks ülisuure summa, 1200 eurot, on nad kogu ettevõtmise suhtes eriti kriitilised, jälgivad ehitustööde käiku ja pahandavad häirete pärast.
„Oleme nüüd juba nii targad, et varume ämbritega vett igaks juhuks, kui ehitajad peaksid jälle veetoru ära lõhkuma,“ kommenteeris Nõmme elanik Eve Saidla alanud aasta esimesel laupäeval, kui Männi tänava ausamba juures jooksis vesi torust otse tänavale.
„Hiljaaegu lõhuti drenaaž, naabril kelder uputas, pidi korduvalt vett välja pumpama. Ehitajad projekteerisid uute vee- ja kanalisatsioonitorude ehitamise vanade projektide järgi, aga need pole täpsed. Kui aastakümneid tagasi pandi eramajadele joogiveetrasse, rajas igaüks selle nii, kuidas sai. Ja nüüd, nii kui kopa maasse löövad, on toru katki, kogu Loksa jälle veeta.“
Möödunud reedel oli Nõmme linnaosas ja ka kogu Loksa linnas taas veekatkestus. Kuna Loksat varustas vaid üks pumbajaam, jäi remondi ajaks veeta kogu linn.
Loksa ÜVK ehituskonkursi võitis firmade Arco Ehitus ja Wesico Projekt ühispakkumine.
Projektijuht Mart Raad tõdes, et Loksa Nõmme linnaosas on samad mured nagu paljudes teistes samalaadsetes eramurajoonides – jooniseid olemasoleva torustiku paiknemise kohta on väga vähe, mitukümmend aastat tagasi neid ei tehtudki: „Terastoru leiab. Raske on kindlaks teha malmtoru asukohta, sest sellel ei ole sageli elektrijuhtimist. Geodeedid töötasid Loksa Nõmmes kolm kuud, küsitlesid inimesi, aga paljud enam ei tea ega mäleta, kustkohast täpselt torustik läheb. Sondidega oleks võimalik torude paiknemine välja selgitada, aga siis läheksid tööd poole kallimaks ja eelnevalt oleks vaja siiski teada, millist toru uurida.“
Projektijuht ütles, et 16. detsembri torulõhkumine oli tingitud töömehe rumalusest, teised muudel põhjustel: „Drenaažiuputus tekkis sellest, et see polnud toru, vaid oli laotud plaatidest. Töömehed kaevasid ega osanud arvatagi, et tegu oli drenaažiga. Ajasid augu kinni. Kui hakkas uputama, tuli elanikele meelde, et seal oli drenaaž.“
Reede, 6. jaanuari öösel purunes torustik Männi ja Pargi tänava nurgal pinnase vajumise tõttu, vesi oli suletud kella 10 ja 12 vahel.
Mart Raadi sõnul on tellijaga sõlmitud lepingus kirjas, kui mitu meetrit peab torustikku rajama, aga täpsustatud projekti järgi tuleb neid 20 protsenti rohkem. Järgmise etapina peaksid ÜVK tööd algama veebruaris Loksa kesklinna piirkonnas. Enne seda soovib ehitaja tellijaga eelpoolmainitud 20 protsendi osas läbi rääkida.
Loksa ÜVK projekti viib läbi OÜ Loksa Haljastus. Projekti toetab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Kogumaksumus on 6,34 miljonit eurot, sellest 2,24 miljoni eurose omaosaluse lisavad Loksa Haljastus ja Loksa linn.