Viimastel aastatel on lähisuhtevägivalla kuriteod kasvanud aastas ligi 15 protsenti. Märkimisväärne on ka asjaolu, et tapmiste ja mõrvade arv Eestis on vähenenud, kuid kasvanud lähisuhtes ehk pereliikmete vahel toime pandud tapmised. Samas puudub statistika, kui paljudel juhtudel näevad lapsed vägivalda pealt või kui paljud neist on kokku puutunud olukorraga, kus üks lapsevanem peksab teist, alandab või alavääristab pere liiget. Politsei saab Eestis kokku päevas ligi 30 teadet lähisuhtevägivalla kohta. Ja see on tegelikult jäämäe veepealne osa. Kuigi paljudes sellistes juhtumites ei ole laps kriminaalõiguse mõttes kannatanu, on ta tegelikult inimlikult vaadates seda alati.
Selleks, et traagiliselt lõppevaid juhtumeid ei esineks, peab olema kogukond valmis abivajavat inimest märkama ja olema tema suhtes tähelepanelik. Me ei tohi tolereerida vägivaldset käitumist ega mõelda, et see pole minu mure või küll keegi asjaga tegeleb. Selline ükskõikne suhtumine juba iseenesest süvendab probleemi.
Olen mitu aastat tegelenud lähisuhtevägivalla koostöövõrgustike käivitamisega üle Eesti ja näen, delikaatsete perevägivalla juhtumite puhul vajavad haridusasutused ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnaga tegelevad inimesed vastava sisuga koolitusi. Vaja on teada, kes kuuluvad koostöövõrgusikku ja saavad peret aidata-nõustada, kust leiab teenuseid ja abi, mida perevägivalla all kannatavad pereliikmed vajavad. Lähisuhtevägivalla vastasesse koostöövõrgustikku kuuluvad vastavalt juhtumi vajadusele sotsiaal- või lastekaitsetöötaja, ohvriabitöötaja, politsei, tervishoiutöötaja, koolide sotsiaalpedagoogid, lasteaedade tervishoiutöötajad ja koolipsühholoogid ning naiste tugikeskused.
Varajase märkamise juures on oluline, et kohapeal oleks esmatasandi spetsialist olemas. Igal omavalitsusel peaks olema ametis lastekaitse töötaja, kes saab täiel määral panustada probleemide lahendamisse. Kuusalu naabervaldade kodulehti uurides jäi silma tõsiasi, et Kuusalu vald on ainuke omavalitsus, kus lastekaitsetöötaja ametikohta eraldi pole. Sellised olukorrad võivad olla paratamatud väikevaldades, kus ametnikud peavad Hunt Kriimsilma kombel pidama seitset eri ametit, Kuusalu valla suuruses vallas on see olukord lubamatu.Ma ei taha uskuda, et Kuusalu vald oleks erinev Eesti teistest piirkondadest ning oluliselt vähem oleks sotsiaalseid probleeme. Kui vallavalitsus jõuab üleval pidada maakorraldusteenistust 4 inimesega, siis vähemalt ühte lastekaitsetöötajasse panustamine ei tohiks olla ülejõukäiv.
Osalesin Kuusalu Lastekaitse Seltsi projekti „Lastele turvaline ja arengut soodustav keskkond – koostöö võti ja võimalused“ koosviibimisel. Terava probleemina tõstatus, et vallas puudub lastekaitsetöötaja, kellega igapäevaselt koostööd teha. On tagumine aeg tegutseda selles suunas, et ka meil Kuusalu vallas oleksid eraldi ametikohtadena lastekaitsetöötaja ja sotsiaaltöötaja, kuna nende ametnike olemasolu ja panustamine on turvalisuse ja vägivallavastastes koostöövõrgustikes määrava tähtsusega. Siinkohal on hea meelde tuletada, et lastekaitsetöötaja peamised tööülesanded on nõustada ja informeerida lapsi ning peresid, korraldada nende probleemide lahendamist, seostada taotlusi, teenuseid ja muud abi,et tagada lapse õigusi ja heaolu.
Abivajavast lapsest teavitamine on iga inimese kohus – nii on kirjas lastekaitse seaduses. Kui on olemas omavalitsuses toimiv koostöövõrgustik, on ka abi andmise võimalused kordades suuremad ja efektiivsemad.
