Tänavusel talvel on Eesti Keskkonnateenuste prügiautode juhid lumiste või libedate teede tõttu loobunud mitmel pool olmejäätmete konteinerite korralisest tühjendamisest. Nii on juhtunud ka Kuusalu ja Raasiku vallas. Ülemöödunud nädalal helistati ja kirjutati Kuusalu vallamajja paljudest küladest üle kogu valla ning pahandati, et prügiauto jäi tulemata. Heitlike ilmaolude tõttu olid siis teed väga libedad.
Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Margus Kirss võttis korraldatud jäätmeveoteenusega tegeleva Eesti Keskkonnateenused ASiga ühendust ning leppis kokku, et ilmaolude paranedes teevad ettevõtte prügiautod samad veoringid lähiajal uuesti.
Raasiku valla keskkonnaspetsialisti Johanna Sepmanni sõnul on mitu vallaelanikku kurtnud, et Eesti Keskkonnateenuste infoliin on pikalt hõivatud, mõni on oodanud oma telefonikõne vastuvõtmist üle 40 minuti.
Sõnumitooja palus kommentaari Eesti Keskkonnateenused ASi juhatuse liikmelt Bruno Tammarult.
Ta tõdes, et käesolev talv on ettevõttele keeruline ja halbade teeolude tõttu olnud olukordi, kus kõikide klientideni pole saanud graafikus märgitud päeval minna.
„Kui teeolud on piiripealsed, siis peab autojuht otsustama, kas minna riskima ja sõita klaassiledale teele või mitte. Oleme sel talvel Kuusalu ja Raasiku vallas teenust osutades liigselt riskeerides eksinud ja prügiveok on kaldunud teelt välja kraavi või jäänud kogu päevaks lumme kinni. Liigselt riskeerides on siis ühe konteineri pärast jäänud sadu kliente teenindamata, planeeritud tööaeg on kulunud puksiiri ootamisele. Õnneks on selliseid olukordi juhtunud pigem harva ja 96 protsenti me klientidest on saanud teenuse graafikus kokkulepitud päeval.“
Ta lisas, et sageli ei tea prügivedaja, millal teeolud on muutunud ja saaks taas sinna sõita: „Kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada teenõuetele vastavad tingimused. Kui kusagil piirkonnas jääb suur hulk kliente teenuseta, siis teostab vedaja pärast teehooldust järelteeninduse ja informeerib kliente sellest ette. Kui tegu on üksikute aadressidega, kus ei saanud teenust osutada, siis informeerib vedaja klienti põhjustest ja järgmisest veopäevast. Kui see lahendus ei sobi jäätmevaldajale, informeerib ta sellest vedajat ja palub teha lisaveo. Kui teeolude tõttu jääb teenus graafikus kokkulepitud päeval osutamata, siis me tühisõidu arvet ei esita.“
Bruno Tammaru märkis veel, et sageli kritiseeritakse, miks prügiveokite juhid võtavad liiga kergesti vastu otsuseid mitte minna libedale või lumisele teele. „Paraku on nii, et prügiveokitele ei pakuta naelrehve ja meie autod on tavalise sõiduautoga võrreldes kordades raskemad, kaaluvad kuni 18 tonni. Seetõttu vajame talvistes oludes prügiveokiga liiklemiseks hooldatud teid.“
Klienditeeninduse kõnede pikkade ootejärjekordade ja kirjadele vastamise venimise kohta selgitas ta, et Eesti Keskkonnateenused alustas eelmise aasta lõpus ja käesoleva alguses mitmes piirkonnas uute veolepingutega ning kogu Eestis rakendus alanud aastast biolagunevate jäätmete liigiti kogumine. See on koormanud klienditeenindust, kirjade vastamise ajad ja telefonidele helistamise ootejärjekorrad on olnud tavapärasest pikemad.
„Prognoosime, et veebruari jooksul töökoormus klienditeeninduses langeb ja meie poole pöördujatele vastatakse kiiremini. Soovitame jäätmevaldajatel jäätmeid liigiti koguda, siis ei teki segaolmejäätmete mahutis ületäituvust, liigiti kogutud jäätmed saab ära anda pakendite kogumise võrku.“