Kui oled sattunud liiklusõnnetuse ohvriks, siis tea, et sinu tervisekahjustuse ravimiseks soetatud ravimid ja muud seadusest tulenevad kulutused maksab kinni liiklusõnnetuse põhjustanud autojuhi kindlustusselts.
Eesti Haigekassal (edaspidi haigekassa) ja kindlustusseltsil on oluline roll liiklusõnnetuses kannatanud poolte ravimisel ja muude hüvitiste maksmisel. Oletame sõiduauto X sõidab külje pealt sisse sõiduautole Z, ning sõiduauto X juht tunnistatakse antud liiklusõnnetuses süüdi, siis vastutab kahju eest liiklusõnnetuse põhjustanud autojuhi kindlustusselts. Sellises situatsioonis tekib alati rahalisi kulutusi, mida esmalt kannab haigekassa ning hiljem nõutakse sisse kindlustusseltsidelt vastavalt ravikindlustuse seaduse paragrahvile 26, mis sätestab, et haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab niisuguse kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kahutatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames.
Mõned drastilised näited haigekassalt sisse nõutud summadest. Liiklusõnnetuse põhjustaja juhi eest on haigekassa sisse nõudnud kindlustusseltsidelt 2009. aasta esimesel poolaastal kokku 182 548 krooni. Kokku on esimesel poolaastal sissenõutud ja koostatud liiklusnõudeid summas 4 001 667.68 krooni. See sisaldab ka eriti suuri nõudeid alates 350 000 kroonist, kuid need on pigem erandid kui reeglid.
Kindlustusseltsil lasub üldjuhul kohustus (v.a üksikud seaduses sätestatud erandid, nt liiklusõnnetuse põhjustanud joobes juhi ravikulud) hüvitada kõik liiklusvigastuse raviga seotud kulud, sealhulgas taastusravi kulud. Ühtlasi on patsiendil õigus nõuda kindlustusseltsilt ravimite soetamisele tehtud kulutuste hüvitamist. See on detail, mida kindlustatud isikud sageli ei tea ning millest võiks vastava eriala arst või perearst patsienti esmalt informeerida. Lisaks on isikutel õigus nõuda vastavalt liikluskindlustuse seaduse paragrahvile 31 kindlustusseltsilt liiklusõnnetusega kaasnevat muid kulutusi, näiteks raviga seotud raviasutuste külastamiseks tehtud transpordikulutused ja muud otsesed kulud (sealhulgas valu ja vaev).
Seega, kui tekib vajadus võtta haigusleht, siis kolm esimest päeva on isiku omavastutus, järgmised neli päeva aga tööandja kohustus. Haigekassa hakkab tasuma ajutise töövõimetuse hüvitist alates 9. päevast. Siin on aga oluline, et ei tekiks arusaamatusi hüvitise suurusega, kuna haigekassa hüvitab ajutise töövõimetuse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seaduse paragrahv 54 lg 1, mis sätestab, et haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Vastavalt ravikindlustuse seaduse paragrahv 55 lg 1, mis sätestab, et kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse, lähtudes maksu- ja tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest.
Haigekassa tasub 70 protsenti ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Seega on kindlustatud isikule oluline, et tema töötasu arvestatakse õigesti ning maksud oleksid korralikult tasutud. Kindlasti tasuks teada, et ka ajutise töövõimetuse osas võib inimene nõuda sisse selle osa, mida ei kata haigekassa makstav hüvitise summa ehk siis vastavalt 30 protsenti.
Liiklusõnnetuses kannatanul on õigus nõuda nii soodusravimi ostmisel haigekassalt hüvitamata summa tasumist kui ka käsimüügiravimite hüvitamist kindlustusseltsilt. Kui tegemist on soodusravimiga, kirjutab arst välja soodusmääraga (100, 75, 50 protsenti) retsepti. Ravimit ostes jääb patsiendi kanda alati nn omaosalus ja vastav protsent ravimi hinnast, mida haigekassa ei hüvita.
50-protsendilise soodustusega ravimi puhul peab ravikindlustatud inimene apteegis ravimi eest tasuma igal juhul 50 krooni omaosaluse tasu. Ostes välja 100-kroonise soodusravimi, maksab haigekassa inimese eest apteegile (100-50)x50%=25 krooni. Inimese enda kanda jääb aga omaosaluse tasu 50 krooni + 25 krooni (protsent, mida haigekassa ei hüvita), seega kokku 75 krooni, mille liiklusvigastuse korral hüvitab kindlustusselts.
Liiklusõnnetuses kannatanul tuleb nõude esitamiseks pöörduda õnnetuse põhjustanud juhi kindlustusseltsi kahjukäsitlus osakonda. Kui liikluskahju põhjustajal pole liikluskindlustuse lepingut sõlmitud, siis tuleb pöörduda Eesti Liikluskindlustuse Fondi poole. Kindlustusseltside üks kohustusi on tutvustada vajalikke seadusi kannatanutele. Missuguste dokumentide alusel ja kuidas, kellele ja kui palju hüvitist makstakse, selgitab liiklusekindluse seadusega ette nähtud korras välja kindlustusselts või Eesti Liikluskindlustuse Fond.
Eesti Haigekassa loodab, et käesolev info on teile kasulik – nii kindlustatud isikutele kui ka tervisehoiuteenuse osutajale.