Met­sao­mand löö­gi all

JAAN VELST­RÖM, La­he­maa Maao­ma­ni­ke Lii­du ju­ha­tu­se lii­ge

La­he­maa rah­vus­par­gis eris­ta­tak­se kait­se­kor­ral­dus­li­kult pii­ran­gu- ja siht­kait­se­vöön­dit ning loo­dus­re­ser­vaa­ti.

Üld­joon­tes on se­ni pii­ran­gu­vöönd hõl­ma­nud roh­kem era­maid, siht­kait­se­vöönd aga rii­gi­maid. Re­ser­vaa­ti­des, neid on La­he­maal kaks, jäe­tak­se loo­dus inim­te­ge­vu­sest puu­tu­ma­ta. Siht­kait­se­vöönd re­ser­vaa­dist suu­re­mat ei eri­ne, ka siin on ma­jan­dus­te­ge­vus kee­la­tud ja ini­mes­te vii­bi­mi­ne maas­ti­kul vaid tea­tud aja­va­he­mi­kul või­ma­lik.

Pii­ran­gu­vöön­di režiim lu­bab maao­ma­ni­kel osa­li­selt ma­jan­du­se­ga te­ge­le­da, kuid sa­ge­li tu­leb see kait­sea­la va­lit­se­ja­ga koos­kõ­las­ta­da.

Prae­gu püüab kesk­kon­na­amet kar­mis­ta­da pii­ran­gu­vöön­dis asu­va­te met­sa­de kait­se­režii­mi. Põh­jus pei­tub sel­les, et 2021. aas­ta juu­nis al­ga­tas Eu­roo­pa Ko­mis­jon Ees­ti suh­tes rik­ku­mis­me­net­lu­se, kus väi­de­ti, et Ees­ti ei ole ta­ga­nud Na­tu­ra väär­tus­te­le pii­sa­valt kait­set.

Ees­tis on ran­gelt kaits­ta­va met­sa­maa osa­täht­sus 17,6 prot­sen­ti. Soo­me näi­teks püüd­leb al­les 10 prot­sen­di poo­le ja vaid­lu­sed on seal te­ra­vad, sest kaa­lul on rah­vus­li­kud hu­vid. Mil moel siis Ees­tis as­jad kor­rast ära on, kui sta­tis­ti­ka näi­tab vas­tu­pi­dist?

Kuid lä­he­me bü­rok­raa­tia män­gu­maa­le ta­ga­si. Kesk­kon­naa­met on 7. veeb­rua­ril 2022 esi­ta­nud kesk­kon­na­mi­nis­tee­riu­mi­le et­te­pa­ne­ku Natura 2000 met­sae­lu­pai­ga­tüü­pi­de ran­ge kait­se al­la võt­mi­seks.

Maa-ame­ti kaar­dil geo­por­taa­lis on ava­li­kus­ta­tud pro­jek­tee­ri­ta­va met­sae­lu­pai­ka­de loo­dus­kait­sea­la kaar­di­kiht, kuid see põ­hi­neb va­na­del and­me­tel ega vas­ta te­ge­lik­ku­se­le.

Sel­leks, et saa­da üle­vaa­det oma maaük­su­sel kesk­kon­na­ame­ti ka­van­da­ta­va­test pii­ran­gu­test, tu­leb maao­ma­ni­kul lo­gi­da sis­se met­sa­re­gist­ris­se. Ka seal on mui­du­gi vi­gu, kuid pa­re­mat läh­te­koh­ta po­le pak­ku­da.

Need, kes esi­ta­sid ke­va­del Na­tu­ra-toe­tu­se aval­du­si, või­sid ül­la­tu­se­ga tõ­de­da, et and­mes­tik on muu­tu­nud. Se­ga­dust ja­gus ühe­le ja tei­se­le poo­le ning oma­ni­kul pol­nud sel­les osas sõ­naõi­gust.

Loo­mu­li­kult, kee­gi ei sun­ni toe­tu­sa­val­dust esi­ta­ma, kuid sel ju­hul jääd ra­hast hoo­pis il­ma. Riik pii­rab oma­ni­ku õi­gu­si, kuid toe­tust maks­tak­se iga­kord­se kü­si­mi­se pea­le. Tõ­si küll, riik ei ole­gi min­geid le­pin­gu­li­si ko­hus­tu­si võt­nud, Na­tu­ra-toe­tu­se maks­mi­ne või­dak­se lõ­pe­ta­da igal ajal.

Kui nüüd met­sao­ma­nik esi­tab raie koh­ta met­sa­tea­ti­se ja vas­tav eral­dis on pla­nee­ri­tud elu­pai­ga­na, siis järg­neb kesk­kon­naa­me­ti kir­ja­lik tea­de raie pea­ta­mi­se koh­ta ku­ni 28 kuuks.

Kuid te­kib kü­si­mus, mis saab kait­sea­last ter­vi­ku­na. Se­ni täp­se­mat sel­gust ei ole. Ka­van­da­tak­se loo­dus­kait­se­sea­du­se muut­mist, kui kau­gel sel­le­ga ol­lak­se, po­le ava­li­kus­ta­tud. Näib, et prae­gu­ses me­net­lusp­rot­ses­sis püü­tak­se väl­ti­da ko­gu­kon­da­de kaa­sa­mi­se ko­hus­tust.

Met­sa­des on teh­tud ja te­hak­se elu­pai­ka­de in­ven­tee­ri­mi­si rii­gi­han­ke kor­ras. In­ven­tee­ri­mi­se alu­seks on võe­tud Anneli Pa­lo koos­ta­tud „Loo­dus­di­rek­tii­vi met­sa­e­lu­pai­ka­de in­ven­tee­ri­mi­se ju­hend“. La­he­maa Maa-o­ma­ni­ke Lii­dult esi­ta­tud tea­be­nõu­de­le saa­bu­nud vas­tu­se põh­jal võib jä­rel­da­da, et Ees­ti ühe­gi õi­gu­sak­ti­ga se­da kin­ni­ta­tud ei ole. Samuti ei leia Ees­ti õi­gu­sak­ti­dest met­sae­lu­pai­ga mõis­te de­fi­nit­sioo­ni.

Rii­gi­han­kes osa­le­ja­te ha­ri­dus­lik taust on eri­nev. Ku­na in­ven­tee­ri­jal on ju­hen­di jär­gi kaa­lut­lu­sõi­gus, siis on loo­min­gu­li­sed tu­le­mu­sed te­gi­ja nä­gu. Ül­la­tu­se­ga võib tõ­de­da, et met­sae­lu­paik on tea­tud juh­tu­del ula­tu­nud ka ela­mu­maa­le.

Met­sae­lu­paik tä­hen­dab sel­le õi­gus­li­kul jõus­tu­mi­sel siht­kait­se­vöön­di režii­mi keh­tes­ta­mist. Edas­pi­di ei saa met­sao­ma­nik nii­su­gu­ses met­sas mi­da­gi te­ha. Hea, kui ta tea­tud ajal sin­na ja­lu­ta­ma pää­seb.

Põ­hi­sea­du­se pa­rag­rahv 32 sä­tes­tab, et igaü­he omand on puu­tu­ma­tu ja võrd­selt kaits­tud. Igaü­hel on õi­gus en­da oman­dit va­balt val­la­ta, ka­su­ta­da ja kä­su­ta­da.

Sea­dus­li­kud kit­sen­du­sed ei to­hi muu­tu­da järk-jär­gu­li­seks oman­di sund­võõ­ran­da­mi­seks, kuid just sin­na­poo­le pii­ran­gu­vöön­di muut­mi­ne siht­kait­se­vöön­diks suun­dub.

18. mail al­gu­se­ga kell 14 kor­ral­dab kesk­kon­naa­met vee­bis era­met­sao­ma­ni­ke­le met­sae­lu­pai­ka­de in­fo­päe­va. Ku­na ot­sest kont­rol­li in­fo­päe­va­lis­te osas po­le, siis saab soo­vi kor­ral ilm­selt osa­le­da ka mit­te-met­sa­val­da­jast maao­ma­nik. Laiau­la­tus­lik pii­ran­gu­te kar­mis­ta­mi­ne puu­du­tab kind­las­ti ter­vet ko­gu­kon­da.

Suu­ri loo­tu­si ei mak­sa in­fo­päe­va­le siis­ki pan­na, kü­si­mus­te esi­ta­mi­seks jääb sel­lis­tel üri­tus­tel ta­va­li­selt vä­he ae­ga. Oma­ni­kel on või­ma­lik muu­da­tus­te­le kir­ja­li­kult sel­ge ei öel­da ja lõ­puks ka koh­tu poo­le pöör­du­da. La­he­maa Maao­ma­ni­ke Liit, kel­le ees­märk on maao­ma­ni­ke hu­vi­de kait­se, oo­tab maao­ma­nik­ke lii­tu­ma. Koos on liht­sam prob­lee­mi­de la­hen­da­mi­se­le kaa­sa ai­da­ta.