1. septembri öösel varastati Viinistu kunstimuuseumi õuelt EDGAR VIIESE skulptuur „Sinilind”.
Viinistu kunstimuuseumist varastatud skulptuur „Sinilind”.
Skulptuur kuulus kunstimuuseumi omanikule Jaan Manitskile. Edgar Viiese loodud kuju kunstiliseks väärtuseks on hinnatud 50 000 krooni ja Viinistu kunstimuuseum on lubanud kuju leidjale leiutasu 5000 krooni. Metalli kokkuostu viies võib selle eest saada umbes 4600 krooni, on prognoositud internetiväljaannete uudistes. Varguse kohta on algatatud kriminaalmenetlus, rohkem informatsiooni menetluse käigu kohta uurimise huvides politsei praegu anda ei saa.
Viinistu konverentsi- ja kultuurikeskuse tegevjuht Reet Rohumets ütles Sõnumitoojale, et vargad valisid tegutsemiseks väga sobiva hetke: „Suviti, teatrihooajal on meil hotelli kõrval toitlustustelk, mis varjab valvuri vaate just sealt, kus seisis kuju – telk oli hea kattevari. Pealegi oli just maja ees lamp läbi põlenud ja seetõttu pimedam.“
Ajakirjandusest läbi jooksnud väidet, et skulptuur kaalub 100 kilo, peab Reet Rohumets küll veidi liialdatuks, kuid isegi arvatavalt 60-70 kilo raskust ja meetrikõrgust taiest pidi olema tema meelest ebamugav vedada.
„Seetõttu arvan, et äravedajaid oli mitu. Rohu sees oli lohistamisrada ja autojäljed ülevalt teelt suundusid ilmselt Suurpea poole.“
Tellimisvedu
Politsei kontrollib taoliste varguste täpsete asjaolude väljaselgitamiseks aeg-ajalt metallikokkuostupunkte ja hoiab silma peal teatud seltskondadel, nende tegutsemiskohtadel ja sõidukitel. Raasiku valla konstaabli Anu Metsaoru sõnul saavad inimesed ise palju ära teha, et nende vara ei langeks varaste ohvriks.
„Palume elanikkonnal olla tähelepanelikud ja fikseerida ning informeerida politseid võõrastest ja kahtlastest sõidukitest. Mõistlik on enda kodu juures üles panna näiteks väikesed kaamerad, mis ei ole väga kallid ja võivad päästa tõhusalt vara. Samuti tuleks vältida, et teile kuuluv vara hästinähtavas kohas vedeleb, sest varas lähtub sageli põhimõttest „mis ripakil, see ära“.“ Konstaabel märkis, et kurikaelad viskavad kooliaasta algul silma peale ka järelvalveta jäetud jalgratastele: „Kes varaste tegevust märkab, andku sellest koheselt politseile teada.“
Rae ja Anija valdade piirkonnapolitseinik Mikk Altmets nentis, et kurikaelad vallapiire ei tunnista, ühed ja samad jõugud „kammivad läbi“ kogu ümbruskonna.
„Lisaks jalgrattavargustele on Rae kandist viimase nädala jooksul rüüstamas käidud ka elektrialajaamades. On mitmeid näiteid hiljutisest ajast, kus võimalikud metallivargused alajaamadest on väga kurvalt lõppenud,“ lisas ta.
Mikk Altmets tõi vargusjuhtumite nimistust välja näiteid, kus majja on mindud näiteks halvasti lukustatud garaaži kaudu või lihtsalt lahtistest ustest-akendest: „Tegutsemismustreid on mitmesuguseid, osa vargaid laseb transpordifirmal laadungi ära toimetada, nii et naaber ei oska kahtlustadagi ja äraveofirma ei tea samuti, et midagi valesti.“
Masuaja märk
Põhjus, miks sügise poole metallivarguste hulk on suurenenenud, võib metallikokkuostja Kuusakoski finantsspetsialist Ilmar Viigimäe hinnangul olla pärast suve tõusutrendi näitav maailmaturu metallikokkuostuhind.
Varastele hoiatuseks märkis Ilmar Viigimäe, et kokkuostukohtadesse ei ole eraisikutel ega vastava litsentsita firmadel mõtet tuua kaevuluuke, raudteerööpaid, elektriliine ja muud säärast, mille puhul on tõenäoline, et see on varastatud.
Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Kaarel Kuusk lausus, et politseil otsest statistikat ei ole, kui palju on varastatud televiisoreid, metallist esemeid või midagi muud – see kõik kajastub politsei statistikas vargustena. Sestap jääb ta numbrilise kirjelduse võlgu, kuid peab tõenäoliseks, et ka näiteks vanemad jalgrattad, mis sõiduriistana kuigi palju ei maksa, kuid on kerged ära vedada, võivad varastele samuti pakkuda huvi metallina.
Ida-Harju politseijaoskonna juht Veiko Randlaine hoiatab, et varastele on kergeks saagiks abihoonetesse või hoovidesse jäetud ja halvasti valvatud esemed: „Jalgratta- ja niidukivargused sagenevad tavaliselt igal kevadel, samuti on need metallina reliseeritavad. Aga sel aastal võime tõdeda, et metallivarguste hulk on praegugi jätkuvalt väga kõrge. Lähenev pime aeg kindlasti soodustab varaste tegutsemist, kuid külmaperioodi ja lume saabudes peaks see siiski mõningaselt langema – ositi tänu lumele, mis varjab hoovides olevaid esemeid. Jalgrataste ja muruniidukite järele väheneb lihtsalt nõudlus.“
Kui mullu prognoosis politsei ka Ida-Harju piirkonnas varguste tõusu, siis üldine kuritegevus langes 2009. aasta võrdluses 2008. aastaga 202 sündmuse võrra.
„Varguste arv on hakanud tõusma taas tänavu teisest kvartalist ja seda just lihtsasti omastatavate esemete osas. Sagenenud on ka sõidukitest vargused,“ nendib politseijaoskonna juht ja soovitab navigatsiooniseadmeid hoida varjatult või võtta üldse sõidukist ära, nagu ka portfellid ja muud pilkupüüdvad esemed.
„Siin ei saa rääkida organiseeritusest, palju on spontaanseid näppamisi. Kaitske oma vara, pange näiteks ka abihoonele lokaalne signalisatsioon. Kindlasti olge ise ja paluge ka naabreid olla valvsad üksteise vara suhtes, hoidke hoonete ümbrused korras ja hoolitsetud.“
