Neljapäeva, 1. detsembri hommikul kell 9 võistlesid sajad harrastuskalurid taas pilet.ee internetikeskkonnas üksteisega, et osta järgmiseks aastaks kalastuskaarte.
Harrastuskalapüügi õigus merel on aastaid olnud Harju maakonna rannakülade kaluritele õnnemäng, mis kestab maksimaalselt kolm-neli minutit. Kel veab, sel õnnestub soovitud kuudeks kalastuskaart osta, kel korraks tekib tõrge pangamakse tegemisel või internet juhtub olema aeglane, see jääb ilma.
Ka tänavu said Harjusse lubatud kalastuskaardid nakkevõrguga merepüügiks välkkiirelt otsa, teistes maakondades on neid siiani vabalt saada kõikide kuude osas. Juuliks ja augustiks oli kalastuskaarte eraldatud nakkevõrguga püügiks kogu Harjumaa lahtedes 555, septembrikuuks 515, juuniks 425, oktoobriks 333, maiks 261, aprilliks ja novembriks 170, teisteks kuudeks alla saja.
Esmakordselt on võimalik osta kalastuskaarte nädala kaupa. Neid on ka Harjumaa osas veel saadaval, juuli alguses näiteks oli esmaspäeva seisuga alles 170 nädalakaarti nakkevõrguga püüdmiseks, juuli-augusti teistel nädalatel veidi vähem.
Üks kalastuskaart annab õiguse püüda kala ühe nakkevõrguga. Hind on 13 eurot kuu eest, nädalakaardi hind on 7 eurot.
Uus kord 2004. aastast
Sõnumitooja küsis keskkonnaametist, miks sama kord jätkub ja kas on mõeldud selle muutmisele, et rannakülade elanikud ei peaks oma kodulahes kalapüügi õiguse pärast võistlema kõigi teistega üle Eesti.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko vastas, et kalapüügiseadus eelistas kunagi kohalikke maaomanikke, kelle kinnistu piirnes rannaga või oli kuni 200 meetri kaugusel rannast. See tekitas pahameelt veidi eemal olevates kohalikes elanikes. Hiljem seadust muudeti, lubati püüda kõigil kohaliku omavalitsuse alal elavatel inimestel. Harjumaal sai sellise õiguse kogu Tallinna linn.
„2004. aastal kalapüügiseadust muutes leidis riigikogu, et kalavaru kasutamisel ei saagi teha kellelegi põhjendamatuid eelistusi. Kalavaru on peremehetu ja selle hõivamise võimaluse andmine peab toimuma võrdsetel alustel – ei saa eelistada Kuusalu valla elanikku Paide linna omast. Kala tahavad ju kõik püüda ja süüa. Täna kehtib riigikogu 2008. aasta otsuse põhjal erand vaid püsiasustusega väikesaarte elanikel, kelle jaoks on kehtestatud eraldi limiit, mida teised taotleda ei saa. Mujal ei saa väita, et lube taotlevad vaid mittekohalikud. Mujal Eestis on enamik loa saajaid valdavalt kohalikud,“ kirjeldas ta.
Nädalaste kalastuskaartide kohta teatas Aimar Rakko, et nende müük lühema perioodi tagant on ka keskkonnaameti soov: „See võiks toimuda püügikuule eelneva kuu jooksul. Paraku jäi keskkonnaministeerium selle idee rakendamisega hilja peale, õigusakte ei jõutud vajaliku aja jooksul muuta.“
Kalapüügi eri- ja ajaloolisest õigusest
Kalapüügivõimalustega seotud probleemide teemal on korduvalt sõna võtnud Juminda Poolsaare Seltsi eestvedajad Artur Talvik ja Marti Hääl.
Tammistu külavanem, Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi töögrupi liige Marti Hääl tegeleb ajaloolise püügiõiguse teemaga: „Selles osas pole meil veel tulemusi ette näidata, aga töö käib. Rahvusvahelise õiguse ja praktika kohaselt on rannakalanduse kui kultuuripärandi osa ka püügiõigus, mis peaks tagama randlasele eriõiguse ning selle kaudu säilitama püügioskused ja -traditsioonid, mis on Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkidena kirjas juba 1971. aastast. Praegune süsteem töötab aga sisuliselt kaitse-eesmärgi vastu, rannakalandus on hääbumas. Ja siin on riigil kohustus vaadata tõsiselt regulatsioonid üle, sest rannakalanduse säilitamine ja tutvustamine Lahemaal on riigi endale võetud kohustus. Selle käigus tuleb sisuliselt uuesti mõtestada ka praegused harrastuspüügi ja kutselise püügi mõisted. Näiteks, kas igameheõigus on või peab olema võrgupüük või on see ajaloolise rannakalanduse säilitamiseks vaja teisiti lahendada.“
Marti Hääl lisas, et selline olukord, kuidas 1. detsembri hommikul kell 9.02 olid jälle kõikide kuude kalastuskaardid läinud, ei ole ilmselt kellegi jaoks mõistuspärane viis kultuuripärandi kaitsmisel: „Teema on keeruline ja piiratud loodusliku ressursi tingimustes lihtsaid lahendusi pole. Aga usume, et ajame õiget asja ja ühel hetkel peab mõistuse hääl ka võidule pääsema.“
Sel reedel, 9. detsembril tuleb Kolgaküla rahvamajas Lahemaa kultuuripärandi sektsiooni traditsioonilise elulaadi töögrupi koosolek, kus päevakorras on ka traditsiooniline rannakalandus, arutatakse ajaloolise õigusega seotud ettepanekuid.
