Mere­päev tõi Ha­ra sa­da­mas­se küm­neid pur­je­kaid

1114
Ju­min­da Pool­saa­re Selt­si ju­ha­tu­se liik­med AI­VAR HINN, AR­TUR TAL­VIK, TAR­VI VELST­RÖM, AI­VE MÕT­TUS, MAR­TI HÄÄL ja TII­NA VIIR­NA tõ­de­vad, et kol­me aas­ta­ga on Ha­ra sa­da­mas pal­ju ära teh­tud, ent pal­ju on veel te­ha. Pil­dil on ka selt­si noor­liik­med SÄ­DE ja TORM TAL­VIK.

Ha­ra sa­da­ma aren­da­mi­se­le al­g­tõu­ke and­nud Ju­min­da Pool­saa­re Selts tä­his­tas me­re­päe­val 10. sün­ni­päe­va.

Möö­du­nud lau­päev oli Ha­ra sa­da­mas ja la­hel aja­loo­li­ne, es­ma­kord­selt sai me­rel kor­ra­ga nä­ha suu­re­maid ja väik­se­maid pur­je­kaid ning ka moo­tor­paa­te. Põh­ja­ran­ni­ku re­ga­ti ühe eta­pi­na pur­je­ta­sid 18 võist­kon­da Ha­rast üle la­he Lok­sa­ni ja ta­ga­si. Sa­da­ma ak­va­too­riu­mil võist­le­sid väik­se­ma­tel pur­je­ka­tel Ha­ra Sei­la­mi­se Selt­si noo­red sport­la­sed.

MTÜ Ha­ra Sa­dam juht Tar­vi Velst­röm kom­men­tee­ris, et tsi­viil-alu­seid oli me­rel sel­les piir­kon­nas nii­võrd ar­vu­kalt es­ma­kord­selt, kuid sõ­ja­lae­vu on pal­ju ol­nud va­rem­gi – 1980nda­tel aas­ta­tel toi­mu­sid sa­da­mas ja la­hel nõu­ko­gu­de me­re­lae­vas­ti­ku õp­pu­sed, te­ma lu­ges siis kok­ku 28 sõ­ja­lae­va.

Sa­dam ehi­ta­ti Ha­ra la­he äär­de Ha­ra saa­re juur­de Ha­ra ja Vir­ve kü­la pii­ri­le 1950nda­tel aas­tatel. Me­ri on seal sü­gav, 40 meet­rit ja roh­kem­gi, so­bis all­vee­lae­va­de de­mag­ne­ti­see­ri­mi­se baa­siks. Ha­ra sa­dam, sa­mas kõr­val asu­nud sõ­ja­väe­lin­nak ja ku­na­gi­ne pii­ri­val­ve­kor­don on ala­tes eel­mi­sest aas­tast pandud mi­li­taar­mä­les­ti­ste nimekirja.

Roh­kem kui 20 aas­tat ka­su­tu­se­ta seis­nud ning la­gu­ne­nud Ha­ra sa­dam on Ju­min­da pool­saa­re ak­tiiv­se­te ela­ni­ke ja su­vi­ta­ja­te kaa­sa­bil teh­tud ja­hi­sa­da­maks – ra­ja­tud ujuv­kai, jaht­klu­bi jaoks pai­gal­da­tud väi­ke­sed moo­dul­ma­jad ja kor­ras­ta­tud sel­le jaoks eral­di ala. Ju­min­da Pool­saa­re Selt­si ju­ha­tu­se liik­me ja et­te­võt­mis­te toe­ta­ja Mar­ti Hää­le sõ­nul on sa­da­ma ning sel­le ümb­ru­se kor­da­te­ge­mis­se pa­nus­ta­tud ai­nuük­si käe­so­le­val aas­tal tu­han­deid va­ba­taht­lik­ke töö­tun­de, abis on ol­nud pal­jud ko­ha­li­kud ini­me­sed. Sa­da­maala ha­ka­ti kor­ras­ta­ma kolm aas­tat ta­ga­si.

MTÜ Ha­ra Sa­dam, mis on väl­ja kas­va­nud Ju­min­da Pool­saa­re Selt­si liik­mes­kon­nast ja et­te­võt­mis­test, kor­ral­das seo­ses Põh­ja­ran­ni­ku re­ga­ti­ga lau­päe­val, 8. juu­nil me­re­päe­va. Koos pur­je­ta­ja­te, Ju­min­da pool­saa­re kü­la­de va­ba­taht­li­ke abi­lis­te ja kü­la­lis­te­ga oli osa­le­nuid li­gi viis­sa­da. Me­re­päe­va ka­vas olid män­gud ja tea­dus­tea­ter las­te­le. Kül­la kut­su­tud esi­ne­jad kõ­ne­le­sid pik­ka­dest me­re­sõi­tu­dest – Tiir Pruu­li tut­vus­tas An­tark­ti­ka 200 eks­pe­dit­sioo­ni ning ühe­me­he­paa­di­ga üm­ber maail­ma toi­mu­nud või­du­pur­je­ta­mi­selt Gol­den Glo­be Ra­ce 2018 kol­man­da­na fi­nišee­ru­nud Uku Rand­maa rää­kis oma ülee­la­mis­test li­gi 8 kuud kest­nud tee­kon­nal. Seo­ses Ju­min­da Pool­saa­re Selt­si juu­be­li­ga pa­ku­ti tor­ti, Ar­tur Tal­vik te­gi üle­vaa­te selt­si eest­ve­da­mi­sel 10 aas­ta jook­sul kor­da­saa­de­tust. Toi­mus ka „Kuusalu rannakeele sõnaraamatu“ esit­lus, Ene Velst­röm, He­li Kend­ra ja Rii­na Laa­ne­tu al­ga­tusg­ru­pist Ran­na­kie­le Üäks ja­ga­sid mul­jeid ras­kus­test-rõõ­mu­dest, et sõ­nas­tik teoks saaks. Me­re­päev lõp­pes an­samb­li Gur­ly St­rings tun­nia­ja­se kont­ser­di­ga.

Kor­ral­da­ja­te sõ­nul oleks rah­vast tul­nud me­re­päe­va­le roh­kem, kui oleks ol­nud ta­su­ta, na­gu on ol­nud Kuu­sa­lu val­la me­re­pidudel va­ra­se­ma­tel aas­ta­tel Ta­pur­las, Pä­ris­peal, Kol­ga-Aab­las, Sal­mis­tul, Valklas. Kuid Ha­ra me­re­päe­va vald ei toe­ta­nud, pi­le­ti­ra­ha ai­tas kat­ta kor­ral­dus­ku­lu­sid.

Lau­päe­val, 8. juu­nil Ha­ra sa­da­mas. Esip­laa­nil on me­rel Ha­ra Sei­la­mi­se Selt­si noor­pur­je­ta­jad, pi­ka mi­li­taar­kai ta­gant pais­ta­vad Põh­ja­ran­ni­ku re­ga­ti Ha­ra etap­pi lõ­pe­ta­va­te paa­ti­de pur­jed.

Tar­vi Velst­röm: „Kui ke­va­del sai­me tea­da, et Põh­ja­ran­ni­ku re­ga­ti raa­mes ta­he­tak­se tul­la Ha­ra sa­da­mas­se, mõt­le­si­me, et tee­me suu­re­ma üri­tu­se, ku­na on oma jahtk­lu­bi ja noo­red pur­je­ta­jad, pro­pa­gee­riks sa­da­mat ning pur­je­ta­mist laie­malt. Loot­si­me val­la abi­le. Viimas­tel aas­ta­tel po­le lei­tud val­la me­re­peo kor­ral­da­jat, pak­ku­si­me, tä­na­vu­se tee­me meie. Miks me init­sia­tii­vi­le kriips pea­le tõm­ma­ti, ei tea, mi­na po­le po­lii­tik, vaa­tan kõr­valt ja laiu­tan kä­si.“
Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si üt­les, et vas­ta­valt keh­ti­va­le kor­ra­le oleks tul­nud esi­me­se poo­laas­ta üri­tus­te­le toe­tu­se saa­mi­seks esi­ta­da taot­lus mul­lu sep­temb­ris: „Kü­si­mus ei ole ko­ha­li­kus po­lii­ti­kas, taot­lus tu­li lii­ga hil­ja. Oleks saa­nud toe­ta­da erand­kor­ras val­la re­serv­fon­dist, aga ühe peo kor­ral­da­mi­ne po­le see, mi­da re­serv­fon­dist ra­has­ta­da.“

Põh­ja­ran­ni­ku re­ga­ti pea­kor­ral­da­ja Tõ­nu Lo­ko­tar rää­kis, et kuu­lis Ha­ra sa­da­ma või­ma­lus­test ja­hi­sa­da­ma­na märt­sis. Re­gatt toi­mus nel­jan­dat aas­tat, ees­märk on tut­vus­ta­da Ees­ti põh­ja­ran­ni­ku uu­si ja­hi­sa­da­maid, sest ena­mas­ti on re­gat­te teh­tud Tal­lin­nast lää­ne pool.
Re­ga­ti kor­ral­da­jad jäid Ha­ra sa­da­ma­ga ra­hu­le ning lu­ba­sid, kui Põh­ja­ran­ni­ku re­gatt toi­mub, võiks edas­pi­di­gi jõu­da Har­ga.

Ko­gu­kon­na koos­töö­le pa­ni alu­se rööv Ha­ras
Ju­min­da Pool­saa­re Selt­si ju­ha­tu­se lii­ge Ar­tur Tal­vik ju­tus­tas ko­gu­kon­na koos­te­ge­vu­se sün­ni­loo. Küm­me aas­tat ta­ga­si vis­ka­sid rööv­lid Ha­ra kü­las en­di­se koo­li­ma­ja ak­na sis­se, si­du­sid kin­ni seal­se pe­re­me­he, võt­sid te­ma pan­ga­kaar­di, see pa­ni ko­ha­li­ku rah­va te­gut­se­ma.

„Ku­ri­te­ge­vu­se al­li­kas oli too­kord Lok­sa linn. Sel­lest jõhk­rast röö­vist ajen­da­tu­na moo­dus­ta­si­me Ju­min­da Pool­saa­re Kor­ra­kait­se, hak­ka­si­me pät­ti­de pe­le­ta­mi­seks pat­rul­li­ma, iga kü­la esin­da­jad pat­rul­li­sid nä­da­la, pool­saa­re küm­nest kü­last osa­le­sid ka­hek­sa. Püüd­si­me ol­la või­ma­li­kult mär­ga­ta­vad, pa­ni­me au­to­de­le pat­rul­li kleep­sud. Me te­ge­vu­sest oli ka­su, sis­se­tun­gid pool­saa­re ma­ja­des­se ka­du­sid, mi­na olen sel­le küm­ne aas­ta jook­sul üks vä­he­seid ohv­reid, kolm aas­tat ta­ga­si va­ras­ta­ti paa­di­moo­tor,“ mee­nu­tas ta.

Seo­ses te­ge­vus­vald­kon­na laie­ne­mi­se­ga muu­de­ti MTÜ ni­me, kor­ra­kait­se­selt­sist sai MTÜ Ju­min­da Pool­saa­re Selts. Ka­hek­sa aas­tat ta­ga­si loo­di kor­ra­kait­se­pat­rul­li kõr­va­le me­re­pääs­te­rühm. Prae­gu­seks on pool­saa­re me­re­pääs­te­tii­mis 34 koo­li­ta­tud me­re­pääst­jat ning ol­lak­se Ees­tis üks suu­re­maid me­re­pääs­te­rüh­mi Tal­lin­na ja Saa­re­maa jä­rel. Vii­ma­sed viis aas­tat on kor­ral­da­tud me­re­pääs­te­laag­reid las­te­le, igal su­vel kolm va­he­tust kok­ku sa­ja­le noo­re­le.

Aas­tal 2014 said pool­saa­re me­re­pääst­jad vee­tee­de ame­tilt pääs­te­lae­va, mis ris­ti­ti Ju­min­da pool­saa­re ku­na­gis­te pääs­te­luu­pi­de jär­gi sa­mu­ti Var­va­raks. Te­gu on Soo­me lae­vas­ti­ku ku­na­gi­se paa­di­ga, mis an­ti Ees­ti­le pre­si­dent Len­nart Me­ri õhu­tu­sel. Paat tee­nis Ees­ti rii­ki 10 aas­tat.

„Omaet­te saa­ga ja bü­rok­raa­tia tipp on see, kui­das paa­di lõ­puks en­da­le sai­me, bü­rok­raa­tia­ko­ri­do­re tu­li lä­bi­da li­gi kaks aas­tat,“ kom­men­tee­ris Ar­tur Tal­vik.

Kolm aas­tat ta­ga­si loo­di MTÜ Ha­ra Sa­dam. Kaks aas­tat on te­gut­se­nud Ha­ra Sei­la­mi­se Selts. Veel on pool­saa­re selt­si egii­di all loo­dud Ran­na­ka­lan­du­se OÜ, mis koon­dab 9 kut­se­list ka­lu­rit, kes ka­su­ta­vad aja­loo­list püü­giõi­gust, on ühi­selt soe­ta­nud püü­gi­va­hen­did, käi­vad ka­la püüd­mas ning te­gut­se­vad sel­le ni­mel, et säi­li­ta­da ran­na­ka­lan­du­se tra­dit­sioo­ni. Ran­na­ka­lan­du­se OÜ juht on Ju­min­dalt Ago Kat­vel, üks va­ba­taht­li­kest me­re­pääst­ja­test, te­ma va­nai­sa ja ka va­na­va­nai­sa olid va­ba­taht­li­kud me­re­pääst­jad esi­me­se Ees­ti Va­ba­rii­gi ajal.

Ju­min­da Pool­saa­re Selt­si ju­ha­tu­se liik­med tõ­de­sid lau­päe­val, et Ha­ra sa­da­mas on ju­ba pal­ju ära teh­tud, aga veel roh­kem on va­ja te­ha. EAS toe­tab li­gi 199 000 eu­ro­ga sa­da­ma­hoo­ne ja kü­la­lis­kai ra­ja­mist, ehi­ta­ja leid­mi­seks on väl­ja kuu­lu­ta­tud rii­gi­han­ge. Nõu­ko­gu­deaeg­sed pi­kad kai­ra­ja­ti­sed va­ja­vad edas­pi­di kon­ser­vee­ri­mist, see on ­ku­lu­kas te­ge­vus. Te­gut­se­tak­se ka sel­le ni­mel, et koos­ta­da ja pan­na sa­da­mas­se üles pil­di- ja in­fo­tahv­lid Ha­ra kü­la ning sa­da­ma aja­loo koh­ta.

Eelmine artikkelKuu­sa­lu noo­red jalg­rat­tu­rid olid Soo­mes edu­kad
Järgmine artikkelEuroo­pa koo­li­des eri­ne­vad nu­ti­sead­me­te ka­su­ta­mi­se reeg­lid