Hara sadama arendamisele algtõuke andnud Juminda Poolsaare Selts tähistas merepäeval 10. sünnipäeva.
Möödunud laupäev oli Hara sadamas ja lahel ajalooline, esmakordselt sai merel korraga näha suuremaid ja väiksemaid purjekaid ning ka mootorpaate. Põhjaranniku regati ühe etapina purjetasid 18 võistkonda Harast üle lahe Loksani ja tagasi. Sadama akvatooriumil võistlesid väiksematel purjekatel Hara Seilamise Seltsi noored sportlased.
MTÜ Hara Sadam juht Tarvi Velström kommenteeris, et tsiviil-aluseid oli merel selles piirkonnas niivõrd arvukalt esmakordselt, kuid sõjalaevu on palju olnud varemgi – 1980ndatel aastatel toimusid sadamas ja lahel nõukogude merelaevastiku õppused, tema luges siis kokku 28 sõjalaeva.
Sadam ehitati Hara lahe äärde Hara saare juurde Hara ja Virve küla piirile 1950ndatel aastatel. Meri on seal sügav, 40 meetrit ja rohkemgi, sobis allveelaevade demagnetiseerimise baasiks. Hara sadam, samas kõrval asunud sõjaväelinnak ja kunagine piirivalvekordon on alates eelmisest aastast pandud militaarmälestiste nimekirja.
Rohkem kui 20 aastat kasutuseta seisnud ning lagunenud Hara sadam on Juminda poolsaare aktiivsete elanike ja suvitajate kaasabil tehtud jahisadamaks – rajatud ujuvkai, jahtklubi jaoks paigaldatud väikesed moodulmajad ja korrastatud selle jaoks eraldi ala. Juminda Poolsaare Seltsi juhatuse liikme ja ettevõtmiste toetaja Marti Hääle sõnul on sadama ning selle ümbruse kordategemisse panustatud ainuüksi käesoleval aastal tuhandeid vabatahtlikke töötunde, abis on olnud paljud kohalikud inimesed. Sadamaala hakati korrastama kolm aastat tagasi.
MTÜ Hara Sadam, mis on välja kasvanud Juminda Poolsaare Seltsi liikmeskonnast ja ettevõtmistest, korraldas seoses Põhjaranniku regatiga laupäeval, 8. juunil merepäeva. Koos purjetajate, Juminda poolsaare külade vabatahtlike abiliste ja külalistega oli osalenuid ligi viissada. Merepäeva kavas olid mängud ja teadusteater lastele. Külla kutsutud esinejad kõnelesid pikkadest meresõitudest – Tiir Pruuli tutvustas Antarktika 200 ekspeditsiooni ning ühemehepaadiga ümber maailma toimunud võidupurjetamiselt Golden Globe Race 2018 kolmandana finišeerunud Uku Randmaa rääkis oma üleelamistest ligi 8 kuud kestnud teekonnal. Seoses Juminda Poolsaare Seltsi juubeliga pakuti torti, Artur Talvik tegi ülevaate seltsi eestvedamisel 10 aasta jooksul kordasaadetust. Toimus ka „Kuusalu rannakeele sõnaraamatu“ esitlus, Ene Velström, Heli Kendra ja Riina Laanetu algatusgrupist Rannakiele Üäks jagasid muljeid raskustest-rõõmudest, et sõnastik teoks saaks. Merepäev lõppes ansambli Gurly Strings tunniajase kontserdiga.
Korraldajate sõnul oleks rahvast tulnud merepäevale rohkem, kui oleks olnud tasuta, nagu on olnud Kuusalu valla merepidudel varasematel aastatel Tapurlas, Pärispeal, Kolga-Aablas, Salmistul, Valklas. Kuid Hara merepäeva vald ei toetanud, piletiraha aitas katta korralduskulusid.
Tarvi Velström: „Kui kevadel saime teada, et Põhjaranniku regati raames tahetakse tulla Hara sadamasse, mõtlesime, et teeme suurema ürituse, kuna on oma jahtklubi ja noored purjetajad, propageeriks sadamat ning purjetamist laiemalt. Lootsime valla abile. Viimastel aastatel pole leitud valla merepeo korraldajat, pakkusime, tänavuse teeme meie. Miks me initsiatiivile kriips peale tõmmati, ei tea, mina pole poliitik, vaatan kõrvalt ja laiutan käsi.“
Vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et vastavalt kehtivale korrale oleks tulnud esimese poolaasta üritustele toetuse saamiseks esitada taotlus mullu septembris: „Küsimus ei ole kohalikus poliitikas, taotlus tuli liiga hilja. Oleks saanud toetada erandkorras valla reservfondist, aga ühe peo korraldamine pole see, mida reservfondist rahastada.“
Põhjaranniku regati peakorraldaja Tõnu Lokotar rääkis, et kuulis Hara sadama võimalustest jahisadamana märtsis. Regatt toimus neljandat aastat, eesmärk on tutvustada Eesti põhjaranniku uusi jahisadamaid, sest enamasti on regatte tehtud Tallinnast lääne pool.
Regati korraldajad jäid Hara sadamaga rahule ning lubasid, kui Põhjaranniku regatt toimub, võiks edaspidigi jõuda Harga.
Kogukonna koostööle pani aluse rööv Haras
Juminda Poolsaare Seltsi juhatuse liige Artur Talvik jutustas kogukonna koostegevuse sünniloo. Kümme aastat tagasi viskasid röövlid Hara külas endise koolimaja akna sisse, sidusid kinni sealse peremehe, võtsid tema pangakaardi, see pani kohaliku rahva tegutsema.
„Kuritegevuse allikas oli tookord Loksa linn. Sellest jõhkrast röövist ajendatuna moodustasime Juminda Poolsaare Korrakaitse, hakkasime pättide peletamiseks patrullima, iga küla esindajad patrullisid nädala, poolsaare kümnest külast osalesid kaheksa. Püüdsime olla võimalikult märgatavad, panime autodele patrulli kleepsud. Me tegevusest oli kasu, sissetungid poolsaare majadesse kadusid, mina olen selle kümne aasta jooksul üks väheseid ohvreid, kolm aastat tagasi varastati paadimootor,“ meenutas ta.
Seoses tegevusvaldkonna laienemisega muudeti MTÜ nime, korrakaitseseltsist sai MTÜ Juminda Poolsaare Selts. Kaheksa aastat tagasi loodi korrakaitsepatrulli kõrvale merepäästerühm. Praeguseks on poolsaare merepäästetiimis 34 koolitatud merepäästjat ning ollakse Eestis üks suuremaid merepäästerühmi Tallinna ja Saaremaa järel. Viimased viis aastat on korraldatud merepäästelaagreid lastele, igal suvel kolm vahetust kokku sajale noorele.
Aastal 2014 said poolsaare merepäästjad veeteede ametilt päästelaeva, mis ristiti Juminda poolsaare kunagiste päästeluupide järgi samuti Varvaraks. Tegu on Soome laevastiku kunagise paadiga, mis anti Eestile president Lennart Meri õhutusel. Paat teenis Eesti riiki 10 aastat.
„Omaette saaga ja bürokraatia tipp on see, kuidas paadi lõpuks endale saime, bürokraatiakoridore tuli läbida ligi kaks aastat,“ kommenteeris Artur Talvik.
Kolm aastat tagasi loodi MTÜ Hara Sadam. Kaks aastat on tegutsenud Hara Seilamise Selts. Veel on poolsaare seltsi egiidi all loodud Rannakalanduse OÜ, mis koondab 9 kutselist kalurit, kes kasutavad ajaloolist püügiõigust, on ühiselt soetanud püügivahendid, käivad kala püüdmas ning tegutsevad selle nimel, et säilitada rannakalanduse traditsiooni. Rannakalanduse OÜ juht on Jumindalt Ago Katvel, üks vabatahtlikest merepäästjatest, tema vanaisa ja ka vanavanaisa olid vabatahtlikud merepäästjad esimese Eesti Vabariigi ajal.
Juminda Poolsaare Seltsi juhatuse liikmed tõdesid laupäeval, et Hara sadamas on juba palju ära tehtud, aga veel rohkem on vaja teha. EAS toetab ligi 199 000 euroga sadamahoone ja külaliskai rajamist, ehitaja leidmiseks on välja kuulutatud riigihange. Nõukogudeaegsed pikad kairajatised vajavad edaspidi konserveerimist, see on kulukas tegevus. Tegutsetakse ka selle nimel, et koostada ja panna sadamasse üles pildi- ja infotahvlid Hara küla ning sadama ajaloo kohta.