MEE­LIS RON­DO la­vas­tab Kol­ga mõi­sas „Ma ar­mas­ta­sin saks­last“

520
Mõi­sa väi­ke­ses saa­lis tel­lin­gu­tel, mis pea­gi lam­mu­ta­tak­se: pro­fes­sor HILK­KA HIIOP, la­vas­ta­ja MEE­LIS RON­DO ja näit­le­jad TUU­LI MAAR­JA PÕLD­MA, LEON­HARD SASS TAAL­MAA, IND­REK TAAL­MAA.

Pro­dut­sent tel­lis la­vas­tu­se jaoks he­li­loo­ja OLAV EHA­LALT viis lau­lu ERIC STEN­BOC­KI luu­le­tus­test.

MTÜ Kol­ga­pol juht, Kol­ga mõi­sa­komp­lek­si kul­tuu­riü­ri­tus­te kor­ral­da­ja Mee­lis Ron­do toob au­gus­tis mõi­sa pea­hoo­ne suur­de saa­li teat­rie­ten­du­sed. Kuuel õh­tul män­gi­tak­se An­ton Han­sen Tamm­saa­re „Ma ar­mas­ta­sin saks­last“, Mee­lis Ron­do on la­vas­ta­ja ja pro­dut­sent. Esie­ten­dus tu­leb lau­päe­val, 13. au­gus­til.

„Ma ar­mas­ta­sin saks­last“ on An­ton Han­sen Tamm­saa­re 1935. aas­tal il­mu­nud ro­maan, mil­le te­ge­vus leiab aset 1920nda­tel aas­ta­tel. Ro­maa­ni põh­jal on teh­tud mi­tu teat­ri- ja te­le­la­vas­tust.

Mee­lis Ron­do sõ­nul sün­dis Kol­ga la­vas­tu­se idee möö­du­nud aas­tal, kui aru­tas koos Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­mia (EKA) pro­fes­so­ri Hilk­ka Hiio­pi­ga, kui­das tä­his­ta­da res­tau­ree­ri­mis­tel­lin­gu­te väl­ja­vii­mist pea­hoo­ne väi­ke­sest saa­list. EKA tu­den­gid alus­ta­sid mul­lu juu­nis pro­fes­so­ri ju­hen­da­mi­sel kon­ser­vee­ri­mis­töö­de­ga põh­ja­pool­ses väi­ke­ses bal­li- ja kont­ser­di­saa­lis, kus bo­heem­li­k krahv Eric Sten­bock võis kor­ral­da­da ri­tuaa­le ja la­vas­tus­lik­ke üri­tu­si. Res­tau­ree­ri­jad töö­ta­sid ku­ni sü­gis­kül­ma­de­ni ja jät­ka­sid tä­na­vu su­vel.

Kol­ga mõi­sa pea­hoo­ne juu­lis 2022.

Mee­lis Ron­do: „Va­lik lan­ges Tamm­saa­re teo­se­le „Ma ar­mas­ta­sin saks­last“, sest see on ot­se­selt seo­tud Kol­ga mõi­sa­ga. Kol­ga mõi­sa juur­te­ga Wal­ter von Wis­tings­hau­sen kir­ju­tab oma raa­ma­tus „Pil­te mi­nu lä­he­mast ümb­ru­sest“, et krahv Mic­hel Sten­bock oli kir­ja­nik An­ton Han­sen Tamm­saa­re­le ees­ku­ju va­na pa­ru­ni ku­ju väl­ja­maa­li­mi­sel ro­maa­nis „Ma ar­mas­ta­sin saks­last“. Wis­tings­hau­sen väi­dab oma raa­ma­tus, et Tamm­saa­re on se­da 1930ndail aas­tail ise öel­nud Eri­ka von Wend­ric­hi­le, kes neiu­põl­ves oli von Wis­tings­hau­sen. Esial­gu oli mõ­te män­gi­da la­vas­tust väi­ke­ses saa­lis, kuid suur saal on so­bi­vam.“

Mee­lis Ron­do rää­kis la­vas­tu­se plaa­nist la­va­kuns­ti­ka­teed­ri tä­na­vu­se len­nu ju­hen­da­ja­le Lem­bit Pe­ter­so­ni­le, kes soo­vi­tas kut­su­da Eri­ka rol­li Tuu­li Maar­ja Põld­ma. Va­nai­sa rol­lis on Ind­rek Taal­maa, kaks aas­tat ta­ga­si män­gis ta koos Egon Nu­te­ri­ga Kol­ga re­he­hoo­nes „Soo­lo ka­he­le“. Os­ka­ri rol­li võt­tis vas­tu Ind­rek Taal­maa poeg Leon­hard Sass Taal­maa.

„Siis tek­kis mõ­te, et la­vas­tu­ses võiks ka­su­ta­da Eric Sten­boc­ki luu­le­tu­si. Kü­si­sin Kuu­sa­lu ki­ri­kuõ­pe­ta­jalt Jaa­nus Ja­la­kalt lu­ba, sest Eric Sten­boc­ki „Ko­gu­tud luu­le­tu­sed“ on tõl­gi­tud ja eel­mi­sel ke­va­del raa­ma­tu­na väl­ja an­tud te­ma eest­ve­da­mi­sel. Luu­le­tus­te­le tel­li­sin vii­sid he­li­loo­ja Olav Eha­lalt. La­vas­tu­ses ka­su­tan viit lau­lu, kuues laul on veel te­ge­mi­sel,“ kõ­ne­les Mee­lis Ron­do.

Eric Sten­boc­ki luu­le­tu­sed tõl­kis Rii­na Jes­min, toi­me­tas Do­ris Ka­re­va. Lin­ti lau­lab lau­lud En­dla teat­ri näit­le­ja Ka­rin Tam­ma­ru, ki­tar­ril saa­dab Ain Varts. Sal­ves­tu­sed al­ga­vad Tal­lin­nas lä­hi­päe­vil. Se­ni on näi­den­di­proo­ve teh­tud Tal­lin­nas, ala­tes pü­ha­päe­vast, 7. au­gus­tist jät­ka­tak­se proo­vi­de­ga ko­ha­peal Kol­gas.

„Eric Sten­bock är­kab me eten­dus­tes tä­nu lau­lu­de­le ot­se­kui taas el­lu. Lap­se­põl­ves te­gid nad siin­sa­mas pea­hoo­nes teat­rit. Nüüd suu­na­me teat­ri­pub­li­ku es­malt väi­ke­ses­se saa­li, Hilk­ka Hiiop on lu­ba­nud, et tel­lin­gud viiak­se sealt en­ne esie­ten­dust väl­ja,“ lau­sus Mee­lis Ron­do.
Hilk­ka Hiiop kin­ni­tas, et kon­ser­vee­ri­mis­tööd on saa­lis lõ­pu­kor­ral: „Need tel­lin­gud on seis­nud 40 aas­tat ja ilm­selt ole­ma­s-o­le­va­test ühed kõi­ge va­ne­mad Ees­tis. Väi­ke tel­lin­guo­sa praegu jääb, sest na­tu­ke on veel te­ha, aga lõ­puks ome­ti on või­ma­lik nä­ha saa­li ter­vik­li­kult. Meie kon­ser­vee­ri­me sei­nad ja lae, ka nõu­kaaeg­sed ak­nad pe­si­me. Põ­rand tu­leb teis­tel kor­da te­ha.“

Eelmine artikkelEesti meistrivõistlused rannakäsipallis
Järgmine artikkelAru­kü­la ter­vi­se­ra­jal on ava­tud ma­dal­seik­lus­park