Matti talu pererahvas elab Suru külas aastaid elektrita

4144

Flamenkorühma Rosa Verde tantsija KATRE KARU on viis aastat elanud Kuusalu vallas elektriühenduseta
majapidamises.

Matti talu perenaine KATRE KARU.
Matti talu perenaine KATRE KARU.

Kui Rosa Verde esines paar nädalat tagasi Joaveski simmanil, oli flamencotantsijatel kaasas ETV võttegrupp – salvestati saateks „Flamenko ja hapukapsad“, mis on eetris 25. detsembril kell 19. Teletiim jälgis Rosa Verde tantsijat Katre Karu, kes elab Kuusalu vallas Suru külas. Tema pere on küla ainsad elanikud, sest nõukogude ajal asustati kogu Suru küla  ümber, et ei jääks polügoonile ette. Oma esivanematele kuulunud Matti talukoha on taastanud ainult Martin Vahtras koos elukaaslase Katre Karuga, Suru küla kolmas elanik on nende kuueaastane poeg Mikk Matthias, kes käib Kolga lasteaias. Martin Vahtras on ehitaja.
Matti talu oli endine metsavahikoht ja kuulus varem Koitjärve küla piiridesse, praegu on Suru küla maadel. Tallinna-Narva maanteeni on sinna 8 kilomeetrit metsateed. Lähima elektriühenduseni jääb Matti talust kilomeeter, ent elektriliini pole taastatud .
Katre Karu: „Kui hakkasime 2007. aastal remonti tegema, oli lootus, et on võimalik Eesti Energiaga liituda, siis küsiti selleks 400 000 krooni. Sisse kolisime elumajja 2009. aastal. Krooniaja lõpus öeldi liitumise uueks hinnaks 1,7 miljonit krooni, mis teeb ligi 110 000 eurot. Niisugust summat laenuga võtta ei suuda.  Nüüd oleme viis aastat olnud elektri­ühenduseta, kasutame bensiinigeneraatorit.“
Ta tõdeb, meele teeb mõruks, et peab kilomeetrise elektriliini ise kinni maksma. Eriti, kui tuttavatel on Lääne-Harjus Risti kandis kodu, kuhu tullakse kilomeetri pikkust elektritrassi uuendama, sealne pererahvas tasuma ei pea – selleks elektrifirmal raha jätkub.
„Generaatori paneme käima pimedal ajal, bensiini kulub liiter tunnis. Saab arvuti ja mobiiltelefoni akud ära laadida, telekat vaadata. Külmkappi ega pesumasinat ei ole mõtet pidada, süüa teeme gaasipliidil. Pesu pesen Tallinnas ema juures. Triikrauda ja rösterit saab hädapäraselt kasutada, aga saiad ei lähe me rösteris kunagi päris pruuniks. Söögi ostmiseks käin peaaegu igal päeval poes, osta tuleb parasjagu nii palju, kui ära sööme. Mis alles jääb, läheb koerale. Talvel on lihtsam, saab toidu säilitada kütmata kuuris,“ jutustab Matti talu perenaine.
„Väga paljud imestavad, et mis mõttes ei ole elektrit ja kuidas saame sedasi elatud. Oleme harjunud, kuigi elektri võiksime siiski saada. Vett toome pesemiseks ämbriga tuppa, joogivee toome tünnidega linnast. Pesemiseks on saun.“
Kunagi oli ka Matti metsavahitalus elekter, ent liin on varastatud 1990ndate aastate alguses. Katre Karu sõnul oleks põhimõtteliselt võimalik saada elektriliini ka tasuta, aga siis peab tõestama, et seal on tarbimine toimunud. Piisaks, kui leiaks kas või vana elektriarve.
Flamenkot on ta tantsimas käinud kaks aastat ja nimetab seda oma lapsepõlve kauge unistuse teostumiseks – saab end üles mukkida, kenasti riidesse panna ning tantsida. Flamenko on tema hinnangul hea eneseväljendamise võimalus.
Tööl käib Katre Karu Keskturul, kus müüb talutoodangut. Matti talu tegeleb põllumajandusega, kasvatatakse kartulit, kapsast, muud köögivilja. Samas on ta ka õpilane, õpib Räpina aianduskoolis maastikuehitust, lõpetama hakkab veebruaris. Edasi plaanib õppima minna Luuale loodusturismi.
„Olen väga liikuv, sageli sõidan autoga Tallinnasse või Räpinasse ja tagasi. Aastas läbin ligi 40 000 kilomeetrit. Ent olen avastanud, et Suru külas metsade keskel on kõige parem olla, ei taha enam sealt iga päev välja tulla. Kui hakata oma talus tegelema  loodusturismiga, saaks olla rohkem kodus,“ lausub ta.
Omaette elamine tähendab, et aegajalt eksib põder või metskits õue, remondi ajal nähti maja juures ka karu koos poegadega. Kui talus elatakse pidevalt, siis hakkavad loomad tasapisi käima teisi radu pidi, aga aegajalt näeb neid ikka.
ETV saates õpetab Katre Karu hapukapsaid keetma. Et need saaksid eriliselt head, ei tohi üle hapendada, pigem valmistada sügis- ja talvehooajal hapukapsaid mitmel korral. Ka keetmisel on oma nipp – piisab 35-40 minutist.  Lisada praetud sibulat ja küüslauku, 1 liitri hapukapsaste kohta 30-40 grammi võid, törtsuke õli ning kaks teelusikatäit mett, siis jääb kena kollane.
Katre Karu lubab, et läheb oma hapukapsaid müüma ka Kolga jõululaadale, esialgu on plaanis seal olla laupäeva, 20. detsembri õhtul.