MART REIMANN sai turismimessil ökoturismi kvaliteedimärgised EHE

3421
Ettvevõtja MART REIMANN hoiab käeskvaliteedimärgiseid Mikumardi seikluspargile ja Reimann Retkedele, kõrval tema külalised Kõrgõzstanist.

Ettevõtja MART REIMANN sai Eesti ökoturismi kvaliteedimärgise EHE ehk Ehtne ja Huvitav Eesti Mikumardi maaelu seikluspargi ning OÜ Reimann Retked tegevuse eest.

Anija mõisa haldusjuht JANNE KALLAKMAA ja dendropargi perenaine MONIKA KANNELMÄE otsustasid, et hakkavad tegema ühisturundust.
Anija mõisa haldusjuht JANNE KALLAKMAA ja dendropargi perenaine MONIKA KANNELMÄE otsustasid, et hakkavad tegema ühisturundust.

Möödunud nädalavahetusel toimunud turismimess tõi Tallinnasse kokku arvukalt turismiettevõtjaid. Kui suured turismifirmad said endale lubada eraldi bokse, siis Eesti saalis oldi koos maakondade kaupa. Harjumaa avarat ning punase vaibaga boksi ehtisid Ave Nahkuri loodud Anija Eide kujud ning möödunud aastatest tuttav aurav nõiakaev. MTÜ Ida-Harju Koostöökoda tiiva all olid end sisse seadnud Monika Kannelmäe Raasiku valla Rätla küla dendropargist Smaragd, Anija mõisa haldusjuht Janne Kallakmaa ja Kõrvemaa matka- ja suusakeskus.
Kuusalu valda esindas messil Saunja küla ettvõtja, Kuusalu vallavolikogu liige Mart Reimann, kes on loonud oma kodukülla Mikumardi seiklusraja ning korraldab loodusmatkasid OÜ Reimann Retked nime all.
Mart Reimannil messil oma boksi polnud, ta sõnas, et on nii siin kui seal, kord maaturismi seltskonnas, siis Harjumaa boksis. Enamik aega kulus tal aga Kõrgõzstani reisipakkujate laua taga – ta oli nende niiöelda importija ehk kutsus Kõrgõzstani mehed Eestisse turismikoostööd pakkuma. Ta sõnas, et on ise käinud Kõrgõsztanis 5 korda ning see on 78 riigist, kus ta üldse on käinud, tema lemmikmaa, kus on nii ehe elu ning imeline loodus.
Esimesel messipäeval, 12. veebruaril said kümmekond ettevõtjat kätte EHE-märgise ehk Ehtne ja huvitav Eesti. Märgis on kvaliteedimärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. Mart Reimann oli üks neist, kes 2001. aastal märgi loomisele kaasa aitas, varem on ta saanud märgise oma süstamatkadele. Märke jagatakse ajutiselt kolmeks aastaks. Nüüd sai ta EHE-märgid uuesti nii Reimann Retkedele kui Mikumardile.
Mart Reimann sõnas, et märgi puhul on peamine turunduse aspekt, saab tähelepanu ja tunnustust: „EHE-märgi puhul on oluline, kuidas hoitakse ja tutvustatakse meie kultuuri- ja looduspärandit, peab olema hariduslik aspekt ning kogukond sellest kasu saama.”
Ta sõnas, et Mikumardi pargis hakkavad grupid käima taas maikuus: „Vaikselt areneme, sel aastal hakkame esimest korda end aktiivselt turustama. Huvi pargi loomade vastu on väga suur, mis näitab, et inimestel on puudu kontaktist maaeluga. Elu maal on tegelikult aga suur seiklus.”
Reimann Retkede hooaeg algab samuti kevadel: aprillis-mais korraldatakse jõgedel kopravaatlusmatku, suvel käiakse merel.
Ettevõtja tõdes, et maal on üsna raske turismiteenust pakkuda, valdkond on hinnatundlik ning konkurente on turule tulnud üsna palju – näiteks kanuumatk oli 20 aastat tagasi eriline, maksis 300 krooni, mis oli 10 protsenti keskmisest palgast. Nüüd on kanuumatk endiselt 20 eurot, aga kurdetakse, et kallis: „Tahetakse kasutada kõiki võimalusi. Saada sama raha eest kümmet asja, mille eest kunagi saadi ühte teenust.”
Ta rääkis, et käis varem messil oma boksiga, kuid see ei tasunud ära, sest keegi pidi seal alati sees istuma: „Ringi liikudes saan iga mõne minuti tagant kellegagi suhelda, nägu näidata, veidi rääkida, mida uut teen. Messil olen käinud ikka igal aastal ning kui oled ise aktiivne, tuleb sellest rohkem kasu kui rahalist kulu. Mitmed ettevõtjad aga ei viitsi olla aktiivsed.”
Kõrgõzstani mehed olid Mart Reimanni koordineerimise all rahul ning jutustasid, et külastasid Eestit ja Kuusalu valda esimest korda 2014. aasta detsembris.  Nad kiitsid, et reisi lemmikosa oli kohtumine Kuusalu vallavanema Urmas Kirtsi ja vallavolikogu esimehe Enn Kirsmaniga, kes siiralt ja põnevalt rääkisid oma vallast.
Mart Reimann jutustas, et tutvus Kõrgõzstani sõpradega, kui tal olid käsil paar projekti Kasahstanis: „Käisin riiklikus ülikoolis loenguid pidamas kaitsealade esindajatele, rääkisin, kuidas seal turismi arendada. Selgus, et Eesti arenguabi sinna ei saa, sest Kasahstan on selleks liiga rikas, küll aga oleks võimalik aidata Kõrgõzstani. Hakkasin uurima, sain hunniku kontakte ja koostöö hakkas kohe klappima mehega, kes on õppinud kolm aastat Saksamaal koolis ning on hoopis teistsugune kui need, kes elanud kogu elu mägedes. Koostöö nendega on olnud parem, kui Euroopa partneritega. On korrektsed ning mõistvad.”
Kõrgõzstani esindajad laususid, et eestlased neist palju ei tea, eriti vähe teab ja tunneb huvi noorem generatsioon, küll astusid messil ligi vanemad inimesed.
Raasiku valda esindas messil dendropargi Smaragd perenaine Monika Kannelmäe, kellel olid kaasas trükisoojad reklaamvoldikuid. Varem on ta olnud turismimessil suuremas saalis oma reisibürooga, mis pakub puhkusereise välismaale. Eesti saalis oli ta esimest korda. Messil pani ta aluse koostööle Anija mõisaga, mis on dendropargile üsna lähedal. Ta leppis Anija mõisa haldusjuhi Janne Kallakmaaga kokku, et reklaamivad teineteist.
Enne jõule kolis Monika Kannelmäe püsivalt maale elama, et pühenduda dendropargi arendamisele ning tahab ka oma reisibüroo parki tuua. Messil loosis ta välja piknikupaketi pargis, selle võitsid noored, kes olid väga rõõmsad.
3päevase messi kohta on tal vaid kiidusõnu: „Võtab küll kogu nädalavahetuse ja on rahaline kulu, aga võtan seda kui reklaamiüritust, kus saab rääkida enda loo.”
Kuigi hooaeg algab kevadel õitsemisajal, käib tal külalisi ka muul ajal: „Talvel käis palverändurite grupp, kellele rääkisin, kus midagi kevadel õitsema hakkab.”
Ta tõdes, et muret valmistab dendroparki viiv Rätla külatee, mis on aastaid väga kehvas seisukorras: „Sellest sõltub mu ettevõtte tulevik, mul on suvel tulemas kruiisilaevadelt grupid. Mis siis saab, kui lõpuks bussijuht ütleb, et tema sel teel enam ei sõida.”
Anija mõisast oli messil haldusjuht Janne Kallakmaa: „Mina olen messil esimest korda, Anija mõisa esindajad on käinud ka mõned aastad tagasi. Nüüd olid meil esimest korda pakkumisel paketid: lapse sünnipäevapakett, „Avasta Anija mõisa” ja lõpupeopakett, mis on täiesti uued paketid: „Flaierid läksid väga kiiresti. Päris palju küsitakse, mida meie juures saab teha ning tuntakse huvi kontsertide vastu. Hea meel, et tegime koostöö­plaane dendropargiga ning saame külastajatele, kes on juba maale sõitnud, pakkuda rohkem tegevust ning teineteist soovitada.”