MARGIT KUUSIK korraldab Anija mõisas romansiõhtu

3195

„Anija mõis on ärkamas uuele elule,“ sõnab MARGIT KUUSIK.

Soodlast pärit käsitöömeister Margit Kuusik on viimasel aastal korraldanud Anija mõisas kultuurisündmusi ning mõlgutab mõttes juba järgmisi.

„Mul on palju unistusi ja plaane. Tänu Anija mõisale ja paljudele headele tuttavatele olen saanud mõned nendest ellu viia. Anija mõis on logistiliselt heas asukohas ja ärkamas uuele elule. Muusikaõhtute ja kontsertitega saame inimestele pakkuda kultuuri­elamusi,“ räägib Margit Kuusik.

Tema eestvedamisel tuleb Anija mõisas 14. mail vene romansside ja filmimuusika õhtu, mis on planeeritud mõjutatuna vene temaatikast alates dekoratsioonidest suupisteteni.

Õhtu korraldamisel on abiks olnud Pille Kulla. Kunstiliselt aitavad kujundada Ave Nahkur ja Merike Maaroos. Lugusid tulevad mängima muusikud Tõun ja Bonzo, kellest esimene on tuntud ansambli Jäääär kitarristina ning mänginud ka vene ansamblites.

Mõte vene romansiõhtust sündis Margit Kuusiku sõnul juba ammu: „Vene romansid on mulle hingelähedased. Pean mõisa ideaalseks kohaks, kus seda mängida. Imestan, et varem pole mõisas vene romansse lauldud, need sobivad siia miljööse 120 protsenti kui mitte rohkem. Vene filmimuusika tekitab nostalgiat. Olen vene muusikast, nagu kogu vene väärtkultuurist alati lugu pidanud.  Kahju, et ei jõua kõike ühe elu jooksul lugeda, näha, kuulda ja teada saada.“

Ta usub, et vene keel ja kultuur on Eestis vaikselt jälle au sisse tõusmas. Nooremad inimesed on hakanud rohkem huvi tundma vene keele ja selle õppimise vastu. Margit Kuusiku arvates tundub vahepeal tekkinud halvustav suhtumine kaduvat.

Margit Kuusik: „Noored inimesed ütlevad, et ei saa vene keelest aru, aga see on ju muusika, mille kuulamisel ei ole keelebarjäär takistus. Arvan, et meie õhtu võiks noortele inimestele palju juurde anda.“

Kultuuriüritusi on Margit Kuusik korraldanud Anija mõisas ka varem. Eelmisel kevadel oli emakeelepäeval mõisas luulekohvik. Ta ütleb, et on suur luuleaustaja. Lemmikautor on Mari Vallisoo ning luuletusi kirjutab ka ise, kuid neid ta avaldanud ei ole.

„Kui mõne mõtte kirjutan, siis loen, et keegi teine on sedasama mõtelnud, aga palju ilusamalt osanud kirja panna. Kuid luule on see, mis aitab elada. Isegi halbadel aegadel hakkad luuletusi lugedes ühel hetkel lihtsalt muigama,“ sõnab ta.

Luulekohviku idee  tekkis kaks nädalat enne selle toimumist. Triin Rõõmusoksa abiga leiti kiiresti esinejad, saadeti laiali plakatid. Kohvikus loeti luuletusi vaheldumisi muusika kuulamisega. Pakuti küpsetisi ja kohvi. Kohale tuli 35 inimest, täpselt nii palju, kui oli istekohti.

Margit Kuusiku järgmine soov on korraldada mõisapargis kontsert telgi, laudade ja teenindajatega. See võiks tulla augustikuus: „Peaks olema jazzmuusika, sest see sobib telki kõige paremini. August on kõige parem kuu, siis on õhtud juba pimedamad.“

Kui senised ettevõtmised on toimunud Margit Kuusiku isiklikul vastutusel ja riskil, siis suurema jazziõhtu jaoks peab ta vajalikuks kirjutada projekt: „Võib-olla saab seda Anija mõisa MTÜ kaudu teha.“

Anija mõisa ettevõtmiste probleemiks peab ta publiku vähesust ja arvab, et põhjus on ööbimisvõimaluste puudumises: „Minult on küsitud, kas seal saab perega kusagil ööbida. Pean piinlikkustundega vastama, et ühtegi ööbimisvõimalust lähinaabruses ei ole. Ööbimiskoht peaks asuma 5-10 kilomeetri kaugusel, et inimestel oleks mõtet sõita, mitte kaugemal.“

Margit Kuusik soovib teha mõisa ka käsitöö- ja küpsetusringi, kus kohalikud naised saaksid koos käia: „Olen praegu töötu ja õpin pagar-kondiitrite koolitusel. Kui selle läbi saan, tahan kindlasti teha jälle käsitöötoa. Tunnen rõõmu ja olen tänulik, et saan Anija mõisa ning paljude inimeste abiga oma unistused ellu viia.“