Aivar Sõerd, riigikogu majanduskomisjoni liige
Reformierakonna maksukava näeb ette nelja aastaga tulumaksuvaba miinimumi kahekordistamise 300 euroni, sotsiaalmaksu alanemise 31% peale ja töötuskindlustusmaksu langemise 1,95% tasemeni, et palgasaajatele jääks rohkem raha kätte.
Eelmisel nädalal külastasime riigikogu rahanduskomisjoniga Soome Panka ja Soome parlamendi rahanduskomisjoni. Põhjanaabrite suurim probleem on pikka aega kestnud stagnatsioon majanduses, kahanev konkurentsivõime ning tööjõulise elanikkonna vähenemine. Soome palgatase, mis on kerkinud juba kõrgemale Rootsi ja Saksamaa palkadest, meelitab sinna ka meie tööjõudu.
Samal ajal on Soome maksukoormus üks kõrgemaid terves Euroopas. Kahanev konkurentsivõime viib riigist minema nii töökohad kui ka investeeringud.
Ka Eesti puhul on nii ettevõtjad kui ka majanduseksperdid rõhutanud vajadust vähendada tööjõu maksukoormust, sealjuures eelkõige madalamapalgaliste puhul. Kui miinimumpalga tõstmine suurendab ettevõtete tööjõukulusid, mõjutab tööjõu nõudlust ja võib kaasa tuua tööpuuduse kasvu, siis tulumaksuvaba tulu suurendamine ei lisa majandusele täiendavaid riske.
Meie majanduses on olnud viimastel aastatel tuntav palgakasv, kusjuures palgakulud on suurenenud ettevõtete kasumitest kiiremini. Tööjõuturust tingitud surve palkade kasvuks jätkub ja ületab tootlikkuse kasvu. Palgakasvu jätkumiseks on vaja kasvatada tootlikke investeeringuid ning suurendada käibeid eksporditurgudel.
Majanduskasvu tagamiseks, ettevõtlussektori konkurentsivõime hoidmiseks eksporditurgudel, töökohtade tagamiseks ja investeeringute kasvuks on praeguses majanduskeskkonnas tööjõumaksude alandamine vajalik maksupoliitiline samm.
Reformierakonna maksukava kahekordistab aastaks 2019 tulumaksuvaba miinimumi tänaselt 150 eurolt 300 euroni kuus. Lisaks langeb sotsiaalmaksumäär 33 protsendilt 31 protsendini. Koos töötuskindlustusmakse alandamisega vähemalt 1,95 protsendini väheneb keskmist palka teeniva inimese maksukoormus 756 euro võrra aastas.
Vähendades tööjõu maksukoormust, on Eestil võimalik veelgi tõsta oma konkurentsieelist võrreldes ülejäänud Euroopaga. Soomes langes alates selle aasta algusest ettevõtte tulumaks tasemele 20 protsenti. Eelseisvatel valimistel on ka Soomes üheks põhiteemaks tööjõumaksude vähendamine.
Kui me räägime Eesti maksusüsteemi ümberkujundamise vajadusest, siis tuleb kõigepealt tuvastada, milliseid probleeme on meil vaja lahendada majanduses tervikuna. Kas meil on fundamentaalseid probleeme ettevõtete konkurentsivõimega, kas maksusüsteem takistab majanduse arengut või on maha jäänud teiste riikide maksusüsteemide arengust? Üldiselt peetakse Eesti maksusüsteemi üheks konkurentsivõimelisemaks, selle kinnituseks on ka kõrged kohad edetabelites.
Harjumaal domineerivad suurima käibega ettevõtete hulgas tootmisettevõtted, suure osakaaluga on ka hulgikaubanduse ning transpordi- ja logistikaettevõtted. Tallinna lähivallad on kiiresti kasvava elanikkonnaga.
Teenusmajandust ja turismi loetakse tööjõumahukateks valdkondadeks, tööjõukulud on kriitilise tähtsusega ka tootmisettevõtetele. Tööjõumaksude vähendamine mõjutab suuresti Harjumaa arengut tervikuna, kuna siin on suur ettevõtluspotentsiaal. Ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna kiire arengu jätkumine tagab töökohad ning elanike suurema sissetuleku.
