„Kolga kooli ei panda kinni, meedias on kõne all Harju koolide gümnaasiumiosade jätkamine või lõpetamine,“ rõhutab Kolga keskkooli direktor TÕNU VALDMA.
Harju maavanem Ülle Rajasalu tutvustas möödunud teisipäeva, 22. novembri hommikul ETV otsesaates Terevisioon maavalitsuse töörühma koostatud analüüsi Harjumaa koolide gümnaasiumiosade jätkusuutlikkuse kohta. Ekraanil näidati maakonna koolide nimekirja, kus 10 olid joone peal ehk võiksid jätkata gümnaasiumihariduse andmist ning 10 joone all, nende jätkamist soovitatakse omavalitsustel kaaluda. Joone peal oli Ida-Harjust Kuusalu keskkool, all Kehra ja Loksa gümnaasiumid ning Kolga keskkool. Maavanem kommenteeris, et analüüsi tulemusena leiti, jätkusuutlikes gümnaasiumiastmetes peaks olema õpilaste miinimumarv 100.
Maavanema juttu tsiteeriti ajalehtedes, online-väljaannetes, raadios ja televisioonis. Kogu aeg räägiti võimalikust kümnest jätkajast ja kümnest suletavast gümnaasiumiosast. Ehkki nii maavanem ise kui ka ajakirjandusväljaanded märkisid, et tegu on ettepanekuga, koole saavad sulgeda omavalitsused, on avaldatud nimekiri tekitanud palju kõneainet ja pahameelt.
Sõnumitooja palus maavalitsuselt analüüsi kohta täpsemat selgitust. Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Maris Liiders edastas eelmise nädala lõpus uue nimekirja 12 kooliga, kus soovitatakse Harju koolivõrgu korrastamise töörühma ja koolipidajate ettepanekul jätkata gümnaasiumihariduse pakkumist. Kahe viimasena on lisatud Kehra ja Loksa gümnaasium.
Küsimusele, kuidas lülitati nimekirja ehk joonepealseteks ka Kehra ja Loksa koolid, vastas ta, et nende puhul arvestatakse piirkondlikke erisusi, seal on nii eesti- kui venekeelne õpe: „Maavalitsuse 23. novembri pressiteates oli nimetatud, et tundlikke piirkondi nagu Maardu, Loksa, Kehra ja Paldiski käsitleme rahvastiku koosseisu erisuste tõttu eriti empaatiliselt.
Möödunud nädalal käis Loksa kooli direktor Õnnela Tedrekin maavalitsuses selgitamas Loksa ja Kehra gümnaasiumiosa säilitamise vajalikkust. Ka käis seal kooli teemal vestlemas Loksa linnapea Värner Lootsmann.
Kuigi Loksa gümnaasiumiosal soovitatakse jätkata, kogutakse Loksal linnavalitsuse algatusel allkirju kooli toetuseks.
Sõnumitoojale on omavalitsuste ja koolide juhid kinnitanud, et nendega ei ole maavalitsuse töörühm avalikkuse ette toodud analüüsi tutvustanud, sellest saadi teada meedia vahendusel.
Maris Liiders: „Kui koolipidaja ei tunne nii palju huvi oma gümnaasiumide tuleviku suhtes, et käia koostöökoolitustel, peegeldabki see tema suhtumist. Oleme käesolevast aastast suurema osa tegelenud olukorra teadvustamisega. Osa koole on niiöelda piiri peal, et kõige nõutavaga toime tulla, koolipidaja kohustus on teadvustada olukorda oma elanikele ning kavandada tegevusi, et tagada kooli jätkusuutlikkus.“
Kolga keskkool koalitsioonilepingus
Kolga keskkool oli Terevisioonis tutvustatud nimekirjas ja on ka täiendatud variandis üks neist koolidest, kus soovitatakse koolipidajal gümnaasiumihariduse andmine lõpetada. Põhikool jääks alles, nagu ka kõigis teistes koolides.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi: „Kooli avamine ja sulgemine on seaduse järgi omavalitsuse ülesanne ning õigus. Meie koalitsioonilepingus on kokku lepitud, et koolikorraldus vallas kuni aastani 2014 ei muutu. Seega on vähemalt 2013/2014 õppeaasta lõpuni Kolga koolis ka gümnaasiumiosa.“
Kolga keskkooli direktor Tõnu Valdma tõdes, et meedias avaldatu on teinud Kolga inimesed ärevaks: „Loetakse pealkirju ja tehakse järeldus, et kogu Kolga kool suletakse. Kuid põhikool jääb kindlasti. Otsime lahendusi ka keskkooliosa õpilaste arvu suurendamiseks, plaan on kutsuda pärimuskultuuri õppesuunale õppima noori üle Eesti.“
Gümnaasiumiosa õpilaste arvud 2011/2012 õppeaastal
Kuusalu keskkool 101: 10.kl – 30, 11.kl – 19 ja 19, 12.kl – 15 ja 18.
Kehra gümnaasium 64: eesti osa 10.kl – 14, 11.kl – 13, 12.kl – 23; vene osa 10.kl – 6, 12.kl – 8.
Loksa gümnaasium 51: eesti osa 10.kl – 11, 11.kl – 10, 12.kl – 11; vene osa 10.kl – 8, 11.kl – 9, 12.kl – 2.
Kolga keskkool 32: 10.kl – 11, 11.kl – 6, 12. kl – 15.