Ülemöödunud nädalal käisid Aruküla noortekeskuse noorsootöötaja Maarja-Ly Teino ja Aruküla põhikooli huvijuht Mari Möls Serbias, kus tutvustasid Euroopa 7 riigi ühisprojekti raames noorte tegemisi Raasiku vallas. Sõit toimus Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi rahastusel toimuva projekti EFYRA ehk „Europe Future of Young in rural area“, eesti keeles „Euroopa noorte tulevik maapiirkonnas“, raames.
Projekti juhtpartner on Prigorje-Zagorje Leader tegevusgrupp Horvaatiast, Eestist osaleb Ida-Harju Koostöökoda, projektiga on hõlmatud veel Itaalia, Põhja-Makedoonia, Ungari, Serbia ja Sloveenia. Kogu projekti eelarve on 118 440 eurot. Toimuvad kohtumised kõigi osalevate riikide osavõtul. Mullu detsembris ja tänavu märtsis olid kokkusaamised koroonapandeemia tõttu veebi vahendusel, kaks nädalat tagasi saadi Serbias esimest korda kokku.
„Osalejate vahel on läbi viidud küsitlus, et välja selgitada, millised kitsaskohad on noorte elus maapiirkonnas ning kuidas neid lahendada, et noored sealt ei lahkuks või tuleksid pärast õpinguid tagasi. Igal kohtumisel on kindel teema, mille kohta antakse ülevaateid ning tekitatakse diskussioon,“ rääkis Ida-Harju Koostöökoja projektikoordinaator Anneli Põldra.
Zoomi-kohtumistest võtsid osa sadakond inimest, lisaks noortega tegelevate asutuste-organisatsioonide töötajaile ka noored, teiste hulgas Andra Allik ja Hardi Oras Raasikult. Eestist oli esindatud veel Kose vald, mis kuulub samuti Ida-Harju Koostöökoja piirkonda. Peamiselt lahati, miks lähevad noored maapiirkondadest ära ning mida teha, et see poleks nii massiline.
„Meiega võrreldes on mujal olukord tõesti tõsine, sest põhiliselt tegeletakse maapiirkondades ainult farminduse ja maa harimisega ning noored lahkuvad, kuna neile pole muud pakkuda. Meie üritasime näidata, et maal elamine ei tähenda ainult põllumajandust. Rääkisime kogukondlikust koostööst ning et selle juurde kuuluvad ka kultuur ja noorsootöö,“ jutustas Aruküla noortejuht Maarja-Ly Teino.
Kokkusaamisel Serbias osalesid peamiselt noortega töötavad spetsialistid aga ka mõned ministrid: „Esimesel päeval olid esitlused, meie rääkisime Ida-Harju Koostöökojast ja oma tööst, et millised on meie hinnangul toimivad meetodid, mida noortele pakkuda, et nad tahaksid kodukohta jääda. Püüdsime näidata, et maapiirkonnas saab igaüks oma tugevusele rõhudes kodukoha arengule kaasa aidata, kõik ei pea tulema ainult riigilt ja omavalitsuselt. Kui kõnelesime projektidest, siis ühes ettekandes toodi välja, et nende noortel jäävad suured toetusrahad saamata, sest projektid ei pääse isegi tehnilisest kontrollist läbi. Suured võimalused on jäetud kasutamata, kuigi seda probleemi saaks lihtsasti parandada, kui korraldada noortele näiteks projektide koostamise koolitusi.“
Pärast esitlusi jätkusid ajurünnakud töögruppides, et selgitada, mis on kõige olulisem probleem, mille lahendamine aitaks ära hoida noorte maalt lahkumise: „Meie grupi meelest olid esmased vajadused, mis noori maal hoiavad, hea transpordi-ühendus keskustega, esmaabi ja meelelahutuse kättesaadavus. Teistes gruppides nimetati muredena töökohtade, hariduse ja sotsiaalse suhtluse võimaluste puudumist.“
Järgmisel päeval jätkusid ettekanded ja oli paneeldiskussioon. Maanoorte projektis osalejad said ka veidi Serbiat näha, nad viidi meemuuseumisse ja veiniistandusse.
Aruküla noortejuhid tõdesid, et Serbias neil väga palju õppida polnud, pigem on eestlastelt õppida teistel projektis osalejatel.
„Meie mured ei tundu sealsete noorte probleemide kõrval üldse mured. Itaalias ei ole Roomast paarkümmend kilomeetrit eemal isegi internetti, e-koolist ei tasu rääkidagi. Meil on kiire rongiühendus Tallinnaga, mõnes riigis pole maal ühistransportigi. Õppisime ehk seda, et meil pole põhjust viriseda,“ ütles Mari Möls.
Maarja-Ly Teino lisas: „Ka Eestis on maapiirkondi, mida tuleks rohkem arendada, et noored sealt ei lahkuks, kuid meie seis on kindlasti parem kui neis riikides.“
EFYRA järgmine kohtumine on Itaalias. Projekti lõpuks peaks valmima ekspertide kaasabil koondraport, mis saadetakse Euroopa Komisjonile.