MAAR­JA-LY TEI­NO ja MA­RI MÖLS tut­vus­ta­sid Ser­bias Raa­si­ku val­la noor­soo­tööd

150
Aru­kü­la koo­li hu­vi­juht MA­RI MÖLS ja Aru­kü­la noor­soo­töö­ta­ja MAAR­JA-LY TEI­NO Ser­bias.

Üle­möö­du­nud nä­da­lal käi­sid Aru­kü­la noor­te­kes­ku­se noor­soo­töö­ta­ja Maar­ja-Ly Tei­no ja Aru­kü­la põ­hi­koo­li hu­vi­juht Ma­ri Möls Ser­bias, kus tut­vus­ta­sid Eu­roo­pa 7 rii­gi ühisp­ro­jek­ti raa­mes noor­te te­ge­mi­si Raa­si­ku val­las. Sõit toi­mus Eu­roo­pa Ko­mis­jo­ni ha­ri­du­se ja kul­tuu­ri pea­di­rek­to­raa­di ra­has­tu­sel toi­mu­va pro­jek­ti EFY­RA ehk „Eu­ro­pe Fu­tu­re of Young in ru­ral area“, ees­ti kee­les „Eu­roo­pa noor­te tu­le­vik maa­piir­kon­nas“, raa­mes.

Pro­jek­ti juht­part­ner on Pri­gor­je-Za­gor­je Lea­der te­ge­vusg­rupp Hor­vaa­tiast, Ees­tist osa­leb Ida-Har­ju Koos­töö­ko­da, pro­jek­ti­ga on hõl­ma­tud veel Itaa­lia, Põh­ja-Ma­ke­doo­nia, Un­ga­ri, Ser­bia ja Slo­vee­nia. Kogu pro­jek­ti ee­lar­ve on 118 440 eu­rot. Toi­mu­vad koh­tu­mi­sed kõi­gi osa­le­va­te rii­ki­de osa­võ­tul. Mul­lu det­semb­ris ja tä­na­vu märt­sis olid kok­ku­saa­mi­sed ko­roo­na­pan­dee­mia tõt­tu vee­bi va­hen­du­sel, kaks nä­da­lat ta­ga­si saa­di Ser­bias esi­mest kor­da kok­ku.

„Osa­le­ja­te va­hel on lä­bi vii­dud kü­sit­lus, et väl­ja sel­gi­ta­da, mil­li­sed kit­sas­ko­had on noor­te elus maa­piir­kon­nas ning kui­das neid la­hen­da­da, et noo­red sealt ei lah­kuks või tu­lek­sid pä­rast õpin­guid ta­ga­si. Igal koh­tu­mi­sel on kin­del tee­ma, mil­le koh­ta an­tak­se üle­vaa­teid ning te­ki­ta­tak­se dis­kus­sioon,“ rää­kis Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja pro­jek­ti­koor­di­naa­tor An­ne­li Põld­ra.
Zoo­mi-koh­tu­mis­test võt­sid osa sa­da­kond ini­mest, li­saks noor­te­ga te­ge­le­va­te asu­tus­te-or­ga­ni­sat­sioo­ni­de töö­ta­jai­le ka noo­red, teis­te hul­gas And­ra Al­lik ja Har­di Oras Raa­si­kult. Ees­tist oli esin­da­tud veel Ko­se vald, mis kuu­lub sa­mu­ti Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja piir­kon­da. Pea­mi­selt la­ha­ti, miks lä­he­vad noo­red maa­piir­kon­da­dest ära ning mi­da te­ha, et see po­leks nii mas­si­li­ne.

„Meie­ga võr­rel­des on mu­jal olu­kord tões­ti tõ­si­ne, sest põ­hi­li­selt te­ge­le­tak­se maa­piir­kon­da­des ai­nult far­min­du­se ja maa ha­ri­mi­se­ga ning noo­red lah­ku­vad, ku­na nei­le po­le muud pak­ku­da. Meie üri­ta­si­me näi­da­ta, et maal ela­mi­ne ei tä­hen­da ai­nult põl­lu­ma­jan­dust. Rää­ki­si­me ko­gu­kond­li­kust koos­tööst ning et sel­le juur­de kuu­lu­vad ka kul­tuur ja noor­soo­töö,“ ju­tus­tas Aru­kü­la noor­te­juht Maar­ja-Ly Tei­no.

Kok­ku­saa­mi­sel Ser­bias osa­le­sid pea­mi­selt noor­te­ga töö­ta­vad spet­sia­lis­tid aga ka mõ­ned mi­nist­rid: „Esi­me­sel päe­val olid esit­lu­sed, meie rää­ki­si­me Ida-Har­ju Koos­töö­ko­jast ja oma tööst, et mil­li­sed on meie hin­nan­gul toi­mi­vad mee­to­did, mi­da noor­te­le pak­ku­da, et nad ta­hak­sid ko­du­koh­ta jää­da. Püüd­si­me näi­da­ta, et maa­piir­kon­nas saab igaüks oma tu­ge­vu­se­le rõ­hu­des ko­du­ko­ha aren­gu­le kaa­sa ai­da­ta, kõik ei pea tu­le­ma ai­nult rii­gilt ja oma­va­lit­su­selt. Kui kõ­ne­le­si­me pro­jek­ti­dest, siis ühes et­te­kan­des too­di väl­ja, et nen­de noor­tel jää­vad suu­red toe­tus­ra­had saa­ma­ta, sest pro­jek­tid ei pää­se ise­gi teh­ni­li­sest kont­rol­list lä­bi. Suu­red või­ma­lu­sed on jäe­tud ka­su­ta­ma­ta, kui­gi se­da prob­lee­mi saaks liht­sas­ti pa­ran­da­da, kui kor­ral­da­da noor­te­le näi­teks pro­jek­ti­de koos­ta­mi­se koo­li­tu­si.“

Pä­rast esit­lu­si jät­ku­sid aju­rün­na­kud töög­rup­pi­des, et sel­gi­ta­da, mis on kõi­ge olu­li­sem prob­leem, mil­le la­hen­da­mi­ne ai­taks ära hoi­da noor­te maalt lah­ku­mi­se: „Meie gru­pi mee­lest olid es­ma­sed va­ja­du­sed, mis noo­ri maal hoia­vad, hea trans­por­di-ü­hen­dus kes­kus­te­ga, es­maa­bi ja mee­le­la­hu­tu­se kät­te­saa­da­vus. Teis­tes grup­pi­des ni­me­ta­ti mu­re­de­na töö­koh­ta­de, ha­ri­du­se ja sot­siaal­se suht­lu­se või­ma­lus­te puu­du­mist.“

Järg­mi­sel päe­val jät­ku­sid et­te­kan­ded ja oli pa­neel­dis­kus­sioon. Maa­noor­te pro­jek­tis osa­le­jad said ka vei­di Ser­biat nä­ha, nad vii­di mee­muu­seu­mis­se ja vei­niis­tan­dus­se.
Aru­kü­la noor­te­ju­hid tõ­de­sid, et Ser­bias neil vä­ga pal­ju õp­pi­da pol­nud, pi­gem on eest­las­telt õp­pi­da teis­tel pro­jek­tis osa­le­ja­tel.

„Meie mu­red ei tun­du seal­se­te noor­te prob­lee­mi­de kõr­val üld­se mu­red. Itaa­lias ei ole Roo­mast paar­küm­mend ki­lo­meet­rit ee­mal ise­gi in­ter­net­ti, e-koo­list ei ta­su rää­ki­da­gi. Meil on kii­re ron­giü­hen­dus Tal­lin­na­ga, mõ­nes rii­gis po­le maal ühist­rans­por­ti­gi. Õp­pi­si­me ehk se­da, et meil po­le põh­just vi­ri­se­da,“ üt­les Ma­ri Möls.

Maar­ja-Ly Tei­no li­sas: „Ka Ees­tis on maa­piir­kon­di, mi­da tu­leks roh­kem aren­da­da, et noo­red sealt ei lah­kuks, kuid meie seis on kind­las­ti pa­rem kui neis rii­ki­des.“

EFY­RA järg­mi­ne koh­tu­mi­ne on Itaa­lias. Pro­jek­ti lõ­puks peaks val­mi­ma eks­per­ti­de kaa­sa­bil koond­ra­port, mis saa­de­tak­se Eu­roo­pa Ko­mis­jo­ni­le.

Eelmine artikkelAnija volikogu hüvitised tõusevad
Järgmine artikkelVa­li­mis­tu­le­mus­te kin­ni­ta­mi­ne vii­bib