Maakohtu otsus SULEV VALDMAA ja Leesi Külaseltsi vaidluses jäi jõusse

1182

Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud MTÜ Leesi Külaselts apellatsioonkaebust.

Tallinna ringkonnakohus koosseisus Ulvi Loonurm, Reet Allikvere ja Ele Liiv otsustas 22. märtsil 2010 jätta Harju maakohtu 2. detsembri 2009 otsuse muutmata. Külaseltsil tuli tasuda Sulev Valdmaale maakohtu otsusega määratud 8000 krooni kahju- ja kohtukulu ning apellatsioonmenetluse kulu 7857 krooni, kokku seega ligi 17 000 krooni.

Külaseltsi vastuhagi Sulev Valdmaalt 2875 krooni väljamõistmiseks jäi rahuldamata – selts soovis tasu vee tarbimise eest alates augustist 2008.

Ringkonnakohtu otsust võis kuu aja jooksul ehk kuni 22. aprillini vaidlustada riigikohtus, kuid külaselts kassatsioonkaebust ei esitanud, väljamõistetud summa on Sulev Valdmaale üle kantud.

Sõnumitooja on sellest joogiveega varustamise teemalisest vaidlusest pikemalt kirjutanud eelmisel aastal  8. aprilli lehes ilmunud loos „Leesi Külaselts vaidleb veeraha ja liitumistasude küsimuses kohtu kaudu”, 13. mai uudises „Kohus tegu Leesi Külaseltsile ettepaneku veekraanid avada” ja 16. detsembri kirjutises „Sulev Valdmaa võitis kohtus Leesi Külaseltsi”.

Vastuolu tekkis 2008 detsembris
Sulev Valdmaa taotles hagis oma kinnistu veevarustuse taastamist, enda elamusse veemõõtja paigaldamist ja MTÜlt Leesi Külaselts vee puudumise tõttu saamata jäänud tulu hüvitamist. Ta tarbis vett alates 2003. aastast, varem probleeme polnud. Külaseltsi juhatus jättis 2008. aasta lõpus temale kuuluva Sulevi kinnistu Leesil veeta, sest ta ei nõustunud tasuma küsitud liitumistasu 7000 krooni – selgitas, et on veetrassi ise rajanud ning küsitud summa ei ole põhjendatud, vastavaid kuludokumente polnud näidatud. 

Harju maakohus leidis, et külaseltsil lasub kohustus varustada veega, sest Sulev Valdmaa oli MTÜ liige ning MTÜ põhikirjaline eesmärk on ühingu liikmete veega varustamine, puurkaevude ja trasside haldamine-hooldamine, veega varustamise kohustus tuleb ka seadusest.

Sulev Valdmaa ütles Sõnumitoojale, et on külaseltsilt kahjutasu ja kohtukulude summa kätte saanud: „Ma ei pea õigeks, et see raha tasuti külaseltsi arvelt. Minu meelest peaksid kahju katma seltsi juhatuse liikmed isiklikult, sest selle summa tasumise kohustus tekkis nende ebaseaduslike otsuste ja tegevuse tõttu.”

Sõnumitooja palus kommentaari ka Leesi Külaseltsi juhatuselt. Juhatuse liige Tiina Viirna vastas, et kohtu otsusega tekkis maksekohustus Leesi Külaseltsil: „Kui MTÜ üldkoosolek leiab, et juhatus ei ole täitnud kohustusi oodatud hoolsusega, siis saab viie aasta jooksul nõuda kohtu kaudu kahju hüvitamist. Tänaseni ei ole üldkoosolek juhatuse pädevust kahtluse alla seadnud. Küll aga tehti tänavu 31. jaanuari üldkoosolekul kaks otsust. Esiteks otsustati vabastada Sulev Valdmaa revisjonikomisjoni liikme kohalt, teiseks arvati ta välja MTÜst, põhjuseks pahatahtlik käitumine teiste liikmete suhtes, MTÜ maine kahjustamine kolmandate isikute ees ja seltsi igapäevase töö takistamine.”

Ta lisas, et MTÜ sai kohtuvaidlusest kuluka õppetunni: „Me ei teadnud kohtu esimeses astmes tõsiasja, et Sulev Valdmaa on nõudnud kohtult kahjutasu oma ebaseaduslikult rajatud veetrassi kasutamise eest. Kuna on olemas seaduslik veetrass ja ka ühendus sellest Sulevi kinnistule, on külavanem ja seltsi juhatuse liige Are Ruus teinud Kuusalu vallavalitsusele ettepaneku ebaseadusliku trassi likvideerimiseks.”

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et Are Ruusilt saabus vallamajja kiri sel esmaspäeval. Kirja on plaanis tutvustada vallavalitsuse järg­mi­sel istungil.

Sulev Valdmaa sõnab aga, et trass on rajatud Are Ruusi ettepanekul, dokumentidel on tema heakskiitev allkiri ning Loksa vallavalitsus on andnud ehitusloa.

Taotlus valida Leesile uus vee-ettevõtja
Sulev Valdmaa naaber Leho Ruus saatis jaanuari lõpus Kuusalu vallavalitsusele kirja, kus selgitab eelpooltoodud kohtuloo taustal, et MTÜ Leesi Külaselts juhatus on eba­usaldusväärne. Ta palub tunnistada tühiseks vallavalitsuse ja MTÜ vahel märtsis sõlmitud avaliku kasutamise leping ning kehtetuks volikogu otsus Leesi Külaseltsi avalikuks vee-ettevõtjaks kinnitamise kohta ja valida konkursiga Leesile uus vee-ettevõtja. Ka soovib ta Are Ruusi maal asuva puurkaevu kohta avaliku kasutamise lepingu sõlmimist ning sellealuse maa sundvõõrandamist. Kirjas palutakse mitte eraldada kohtuotsuse jõustumiseni 50 000 krooni suurust omaosalust vallaeelarvest – Leesi Külaselts sai kohaliku omaalgatuse programmist toetusraha pumbamaja tehnika uuendamiseks.

Vallavanem kommenteeris, et vallavalitsus tutvus kirjaga, kuid ei pidanud vajalikuks seda volikogule esitada.
Leping 50 000 krooni eraldamiseks külaseltsile on tema sõnul ette valmistatud. Ta selgitas, et volikogu eelmine ja praegune koosseis on nõustunud MTÜle 50 000 krooni andmisega omaosaluse katteks.