Olen viimastel nädalatel korduvalt olnud osaline jutuajamistes, kus Loksal elavad inimesed on kurtnud, et lund ei lükata ja teed on läbimatud. Ja mitte ainult väiksemad, aga ka suuremad tänavad. Mis veel kurvem, väga ei julgeta minna ka linnavalitsusse oma muret kurtma, sest sealt nagunii abi ei saa.
Tunnen tänast linnapead juba üle kümne aasta ja arvan, et vana võitluskaaslasena Loksa volikogu päevilt ei saa tal konstruktiivse kriitika vastu midagi olla, rääkimata mingist isiklikust solvumisest.
Ma pakun, et suuremal osal inimestel, kes linnapea toolil istuks, oleks pehmelt öeldes häbi kui teedel-tänavatel oleks lumi lükkamata. Ma vähemalt loodan, et ka Loksa linnajuhte ei jätnud ükskõikseks olukord, kus enamuse väiksemate tänavate ääres elavad kodanikud pole traktorit aia taga juba päevi askeldamas näinud. Prügiautot pole meie tänavas nähtud vist juba ligi kuu. Viisakas prügifirma siiski alati kenasti teavitab, et puhastamata teede pärast prügiauto objektile sõita ei saanud ja tühisõidu eest arvet ei esitata. Hea seegi.
Aga eks sellises olukorras hakkavad vastutajad vabandusi otsima ja neid on vaat et rohkemgi kui mahasadanud lund – tehnika on vananenud, töökäsi ei napi, lund on erakordselt palju ja nii edasi ja nii edasi. Tõsi ta on, lund on sellel aastal erakordselt palju. Asja positiivne külg on muidugi see, et karjääri lõpetanud või lõpetavad Šmigun, Veerpalu ja Mae võivad kergemalt hingata – järelkasv lumepuuduse taha ei jää.
Paraku tundub, et Loksal siiski puhtad linnatänavad kuigi suur prioriteet ei ole. Eelmisel aastal sai linnapea Lootsmanni ning ta volinikest sõprade Viktor Fjodorovi ja Rein Heina eestvedamisel elu sisse puhutud osaühingule Loksa Haljastus, mis pidi paremini kui kunagi varem hoolitsema heakorra, sealhulgas lumelükkamise eest. Kes räägib, et raha on otsas ja ei jaksa enam uuelt osaühingult teenust osta, kes aga olla linna pealt kuulnud, et hoopis tehnika on vananenud ja see ei olegi mõeldud lume lükkamiseks. Võta nüüd näpust, kus algab tõde ja kus see lõpeb.
Võiks ju asja mõistlikult ja arusaajalt suhtuda, kui linnaisad mujale raha hoopis kergema käega ei leiaks. Vaid mõned kuud tagasi oli volikogus arutelu või noh, arutelu tegelikult väga ei olnud, lihtsalt otsustati linnapeale uus ja uhkem ametiauto liisida. Kindlasti esindusmeeste jaoks möödapääsmatu investeering, kuid ehk oleks korralik traktor lähenevat talve silmas pidades olnud mõttekam ost? Uuest sõiduriistast lumelükkamisel muidugi väga abi ei ole. Kas sellega ka näiteks Nõmme täistuisanud tänavalt läbi sai, ma ka kahtlen. Vähemalt teeb linnavalitsuse ees seisev läikiv auto südame soojaks enamusel möödujatel.
Ka täna on Loksa linn müüki pannud hulgaliselt kinnistuid ja seda kahjuks päris odavalt. Volikogus põhjendas linnapea tehingute madalat hinda eelkõige sellega, et linnal on vaja raha erinevate kohtuprotsessidega kaasnevate hüvitiste maksmiseks. Paraku on viimaste aastate praktika näidanud, et hüvitised jäävad kordades kui mitte kümnetes alla nendele õigusabikuludele, millega Tallinnas kvaliteetseid advokaate nuumatakse. Ka selles ei ole ju iseenesest midagi halba, et kui osta teenust, siis kvaliteetset teenust. Siin ma jäängi mõttesse, et miks siis konkreetsel juhul lumelükkamises on linnaelanikele pakutav teenus pehmelt öeldes mitterahuldav? Rahalise poole pealt mul kahjuks andmed puuduvad, kuid eeldatavasti maksab ühe linna advokaadi töötund vähemalt kuus-seitse lund lükkava traktori töötundi. Muljetavaldav, kas pole? Et ehk leiame 2011 aasta eelarvest veidi raha vananeva tehnikapargi uuendamiseks?
Aga üldiselt, veel loetud nädalad, lumi on sulanud ja mälu kaugematesse soppidesse haihtuvad ka pildid läbimatutest teedest ning täistuisanud radadest.
Ja uhke ning uue autoga on siis tunduvalt mõnusam valimismaterjale laiali vedada ja kodanikke hääletamiskastide juurde tuua. Aitab, lumest!
