Lubage mitte nõus olla – mõtteid Kehra kunstidekoolist

824

Kehra kunstidekooli tulevikku käsitlevat artiklit lugedes tekib tunne, et mind, kui kooli praegust direktorit, süüdistatakse kooli manalasse juhtimises. Eesotsas kunsti­osakonnaga. Samas ei võeta kuulda ei minu ega ka hoolekogu argumente kooli arengut ja argipäeva puudutavates küsimustes.

Rühmade kokkuviimine Kehra kunstidekoolis ei ole tingitud eesmärgist lõpetada kunstiosakonna tegevus, vaid vajadusest see osakond säilitada raskel ajal. Rühmade kokkuviimine oli plaanitud kõikidele õpperühmadele ja samadel tingimustel. Ainult et Anija vallavalitsuse määruses ei kajastunud minu ega ka hoolekogu arvamus. Kuna kunstiosakonna saatuseks jäi õpilaste arv 5-12, on see tõesti valulik, kui siia juurde arvata veel ka normkoormuse muudatus 22-lt tunnilt 24-le.

Väide selle kohta, et mina või siis „nemad” vallavanema sõnastuses, plaanivad kunstiosakonna kaotamist, on sulaselge vale. Rühmade moodustamise alused Kehra kunstidekoolis on paika pandud Anija vallavalitsuse määrusega. Kooli eelarvekärped on 420 000 krooni. Põhjenduseks sellistele kärbetele oli vajadus hakata finantseerima MTÜ-sid, kes tegelevad teiste lastega. See kajastub Anija valla eelarves 2010. 

Siinkohal tuleks meelde tuletada ka ettevalmistusosakonda ja eksperimentaalklassi. Nimelt vähenes  koolis ülalmainitud osakondade likvideerimisega kuni 40 õpilaskohta. Tänaseks tegeleb ettevalmistusega MTÜ Kehra Kultuuriselts samades ruumides kunstidekooli pedagoogide käe all. Koolile on aga jäänud kõik majandamisega seotud kohustused, millega seoses on taas tõusnud kohamaksumus. Tahaks loota, et kohamaksumus ei ole kooli reformimise järjekordseks katalüsaatoriks volikogu mõnes komisjonis.

Kõik muudatused kooli eelarves ja  struktuuris on dokumenteeritud ning kättesaadavad.

Tänaseks on kunstidekoolis teoks saanud järgmised ümberkorraldused: kaotatud ettevalmistusklass ja eksperimentaalklass, mis oli tegelikult kooli lahutamatu osa; tõstetud pedagoogide normkoormust, mistõttu alanes pedagoogide palk 9%; kehtestatud liitrühmad, mis tõi pedagoogidele lisatööd ja segadust. Üks­ki nendest mudatustest ei ole algatatud ei kunstidekooli direktori, hoolekogu ega ka õppenõukogu poolt.
Algatajad on kõikidel juhtumitel Anija vallavalitsus.

Eelmine artikkelEesti saalijalgpalli esiliiga meistrivõistlused
Järgmine artikkelASHWANI SHARMA: „Kehra tehas säilis tänu positiivsele mõtlemisele“