Eelmisel nädalal jõudis Loksa linna ja ümberkaudsete külade elanike postkastidesse aprillikuu tasuta infoleht Loksa Elu. Selles on avaldatud kirjutis „Et olla homme jõukas, tuleb täna kokku hoida!”, millele on alla kirjutanud Loksa volikogu esimees ja aseesimees, linnapea, vene gümnaasiumi ja I keskkooli direktorid ning SA Loksa Sport juhataja.
Nad selgitavad, et linna raha kasutataks kokkuhoidlikumalt ja efektiivsemalt, on majanduslikult vastuvõetavam ja parim lahendus viia judotreeningud Mere tänaval asuvast spordihoonest üle vene kooli võimlasse – spordihoone on külm, puuduvad vajalikud abiruumid, küttekulu on suur.
Hoone rekonstrueerimine läheks palju maksma ning kriisi ajal ei ole nende sõnul mõistlik kulutada MTÜle Loksa Rahvaspordiklubi sel aastal eraldatud 298 000 kroonist ligi pool maja kommunaalkuludeks.
Paar kuud tagasi hakkasid Loksa aktiivsemad spordiinimesed koguma allkirju judo- ja sambotreeningute jätkamiseks Mere tänava spordihoones. Linnavalitsusele suunatud kirjas on öeldud, et judotreeninguteks on tarvis spetsiaalset võitlussaali, kus on maas pehmed matid, ning oleks absurdne viia kalleid matte vene kooli, kus neid hakataks iga nädal mitu korda tõstma ja sedasi ka lõhkuma. Poleks õige toimivat spordisaali sulgeda.
Kallid matid lõhutakse
Sõnumitoojale on selgitatud, et vene koolimajas on judotreeningud juba aastaid tagasi toimunud ning teatakse, mida see tähendab. Kui jätta treeningute jaoks matid kasvõi poolde saali maha, ei ole see õige, sest neid hakatakse lõhkuma. Varasem kogemus näitab, matte ei suudetud kaitsta tütarlaste tikk-kontsade ega poiste žiletiterade eest. Kui aga igal treeningõhtul laotada kokku üle 400 000 krooni maksvaid matte ja pärast jälle üles võtta, ei jõua trenni teha. See kõik hakkab mõjutama sportlaste tulemusi.
Veel arvatakse, kui judomatid on pooles saalis, on häiritud nii vene kooli kehalise kasvatuse tunnid kui ka judotreeningud.
Loksa judokad hakkasid võistlustelt medaleid saama pärast seda, kui 1988. aastal õnnestus osta 128 uut matti ning treeninguid sai hakata läbi viima Mere tänava spordihoone saalis.
Judokad kinnitavad, majas ei ole külm, kui paigaldati automaatkatlamaja, on ka öösiti küte sees. Ka ruumipuudust ei ole, see võib juhtuda just vene koolis, arvavad nad.
Ka Eesti meistrivõistlustel judos A-klassi tüdrukutest pronksmedali võitnud Olga Pozolotina ema Margarita Pozolotina kardab, kui judotreeningud viiakse vene gümnaasiumisse, Loksa judotase langeb ning selle spordiala viljelemine võib hääbuda: „Kui Loksa I keskkoolis toimub sügiseti Loksa Cup, veavad ja paigutavad mehed matte kahel päeval, see on suur töö. Panna judopoisse iga kord matte laotama ja kokku koguma, kaob neil huvi selle ala vastu, nad rohkem ei taha treenida. Andsime abikaasaga allkirjad, et meie tütar saaks edasi treenida spordihoones. Olen käinud võistlustel kaasas, mitmel pool on noorte judokate kasutuses korralikult väljaehitatud kompleksid.”
Allkirjad võetud tagasi
Allkirju anti kokku 216. Kui uurida, mis on neist edasi saanud, selgub, et MTÜ Loksa Rahvaspordiklubi juht Juri Grill võttis need tagasi.
Linnavalitsusest teatati, et allkirjade registreerimise järel oli Oleg Gogin esitanud teabenõude. Kuna küsiti, kas ollakse temaga koostöös ja anti mõista, et neid allkirju võidakse hakata ära kasutama, võttis Juri Grill, kes ise kirjale alla ei kirjutanud, selle koos allkirjadega tagasi. Tema avaldus on registreeritud, nii on Sõnumitoojale rääkinud anonüümseks jääda sooviv linnaelanik. Oma nime ei taha ta avaldada seetõttu, et kardab linnajuhtide meelepaha.
Oleg Gogin: „Isiku allkirja ei ole võimalik tema nõusolekuta kasutada. Juri Grill ning tema poeg Vladimir Grill on Keskerakonna liikmed, valitud Loksa linnavolikogusse, nad on oma volitused peatanud. Keskerakond plaanib spordihoone müüa. Kui Grillid ei ole nõus oma parteikaaslaste plaaniga hoonet müüa, võiksid nad volikoguliikme volitused taastada ja lahendada küsimus volikogus.”
Eesti tasemel 7.-10. kohal
MTÜ Loksa Rahvaspordiklubi nooremas ja vanemas vanuserühmas treenib praegu kokku 38 judokat. Treeningud toimuvad neljal õhtul nädalas.
Spordihoone jõusaali külastavad mitu korda nädalas laevatehase 34 töötajat. Omaette ruumid on kuuel Euroopa tipptasemel kurnimängijal ning neljal maletajal.
Eestis tegutseb 33 judoklubi. Loksa judokad on võistlustulemuste poolest esimese kümne seas – olenevalt aastast 7.-10. kohal. Tippsportlane ja koondise liige Angelika Sopp Loksalt on saavutanud kahel aastal sambos maailmameistrivõistlustelt pronksmedali, ta on 11-kordne Eesti meister judos. Loksa judokatest on praegu 12 sportlast tulnud Eesti meistri- ja karikavõistlustel kolme parema hulka.
Kui spordibaas kaob, hakkab judo Loksal välja surema, on aktiivsed lapsevanemad mures. Kas tellisetehase endise hobusetalli külge rajatud spordisaali õnnestuks ka odavamalt remontida? Arvatakse, et oma jõududega võiks hoonet korrastada küll, kui igal aastal saaks veidi toetusraha. Katuse remondi materjali saab näiteks 40 000 krooniga.
Loksa Elus avaldatud tekstile alla kirjutanud Õnnela Tedrekin: „MTÜ peaks ise tegema projekte ja taotlema toetusrahasid. Hoone on antud MTÜle tasuta kasutada. Loksa MTÜdest saab rahvaspordiklubi kõige rohkem toetusraha. Needsamad lapsevanemad, kes allkirja andsid, võiksid otsida samuti võimalusi, kuidas judokaid toetada. Käisime Loksal kõik hooned läbi, paremad tingimused on vene gümnaasiumis – ei pea maksma kütte eest ning on soe.”
Margarita Pozolotina kahtleb: „Ma ei tea, kuidas meie, lapsevanemad, saame oma keskmise palgaga judokaid aidata. Kui leiduks mõni miljonär, sponsor, kes aitaks kompleksi korda teha!”
