Arhitektid pakkusid konkursil ideid Loksa kultuurikeskuse ja linnavalitsuse esise ning üle Tallinna tänava asuva tühja ala kujundamiseks.
Aasta tagasi valiti EV 100 „Hea avalik ruum“ jätkuprogrammi konkursi raames Aruküla aleviku keskosa kujundamise ideelahendus.
Tänavu jõudis „Hea avalik ruum“ üleriigilise programmi konkurss Loksale. Linnavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liidu korraldatud arhitektuurivõistluses osalesid 8 ideekavandit. Võitis ideekavand „Lahemaa tsenter“, autorid on arhitektid Alvin Järving, Mari Rass, Ott Alver, Lill Volmer, Katariina Mustasaar ja Luisa Männilaan.
Programmi rahastavad omavalitsus, kultuuriministeerium ja rahandusministeerium. Kultuuriministeerium osaleb programmis arhitektide liidu kaudu. Rahandusministeeriumi kaudu tasutakse keskväljakute väljaehitamise kulutused riigieelarvest. Omavalitsus panustab rahaliselt konkursi preemiafondi ja ka võidukavandi põhjal koostatavasse ehitusprojekti. Loksa linna eraldas preemiafondi 20 000 eurot. Võitja sai preemiaks 8000 eurot, teise koha pälvinud kavand 6000 eurot ja kolmanda koha võistlustöö 4000 eurot. Lisaks anti välja 2000eurone ergutuspreemia.
Loksa keskuse arhitektuurivõistluse žüriis olid linnapea Värner Lootsmann, linnaarhitekt Aleksander Skolimowski, arendus- ja keskkonnanõunik Karin Ilves, programmi „Hea avalik ruum“ juht Kalle Vellevoog, arhitektid Margus Koot ja Indrek Saarepera, maastikuarhitekt Tiina Tuulik.
Linnaarhitekt Aleksander Skolimowski rääkis, et Eesti Arhitektide Liidu esindajad käisid 2018. aastal Loksal, pakkusid osalemist „Hea avalik ruum“ jätkuprogrammis, kuid siis jäi see ära. Koroona tõttu jäi üks konkurss vahele, Loksal otsiti sel ajal koos kuraatoriks määratud Ivar Lubjakuga keskväljaku jaoks parimat kohta. Arutuse all oli ka bussijaama ümbrus, kuid jääks avaliku ruumi jaoks kitsaks, bussijaamast väljub ööpäevas ligi 25 bussi, neile ei jääks ooteajaks parkimise kohti.
Aleksander Skolimowski: „Valisime võitjaks töö, mis võimaldab keskosa välja ehitada osade kaupa. Keskväljakut läbib Tallinna maantee, mis on riigimaantee, sellele on võidutöös kavandatud kolm ülekäigurada. Meil on soov minna transpordiametisse ja paluda sel alal piirata maanteel oluliselt masinate sõidukiirust. Kui laevatehas peaks uuesti suures mahus käiku minema, saaksid rasked masinad sõita tehasesse Rohuaia tänava kaudu.“
Kultuurikeskuse ette on kavandatud purskkaev, üle maantee tuleksid laada-, sportimis- ja puhkekohad.
Keskväljaku kavand kajastab ka linnaplatsi Valgejõe poolsesse külge laululava ja jõesängi nõlvale istumisala rajamist. Linnaarhitekti sõnul tuleks muuta laululava varasemat projekti, mis tehtud ligi 10 aastat tagasi ja on praeguseks liiga suurejooneline.
Et keskväljak valmis ehitada, tuleb kõigepealt tellida selle ala geodeetiline uuring ning selle alusel ehitusprojekt. Nende rahastamiseks püütakse leida toetusi erinevatest fondidest, lisas ta.
Küsimusele, kas ja kuidas saaks ilusamaks ka keskväljaku alast laevatehase poole jääva Tallinna maantee ümbrus, kus seisab tühjana endine Lahemaa kaubamaja, mille seinad on soditud ja ustele-akendele löödud lauad või vineer, vastas Aleksander Skolimowski: „Endise kaubamaja hoone kuulub laevatehase omanikule. Linnavalitsus on teinud korduvalt ettekirjutusi, et ohutuse tagamiseks oleksid uksed-aknad suletud ja fassaad korda tehtud. Samasuguseid ettekirjutusi on tehtud Posti tänaval asuva endise saun-pesumaja ning Rohuaia tänava turuhoone kohta.“
EV 100 „Hea avalik ruum“ programmi on kandideerinud ka Kuusalu vald Kuusalu aleviku keskosa väljaehitamiseks alates sissesõidust kuni rahvamajani, et leida ideekavand parklate, bussipeatuse, kirikuplatsi, Keskväljaku ühtse kontseptsiooni alusel kujundamiseks. Ühel aastal jäi Kuusalu taotlus valikust välja ja teisel korral, kui oleks olnud võimalus osaleda, ei leitud vajalikku rahastust, ütles valla planeeringute peaspetsialist Kadi Raudla.
Kehra linna keskväljaku planeerimise ja väljaehitamise algatas aastaid tagasi MTÜ Kehra Kooli Vilistlased. Linnaväljak valmis novembris 2020, ehitus maksis ligi pool miljonit eurot, rahastas Anija vald.