Eelmisel aastal sai raamatukogu Loksa linna eelarvest raamatute ostmiseks 150 000 krooni, sel aastal 50 000 krooni.
Loksa raamatukogu juhataja Ille Piibemann tõdeb, et tänavu tuleb eestikeelset kirjandust väga valikuliselt osta, kindlasti tellitakse varem ilmunud raamatute järgnevaid osasid ja teatmekirjandust: „Kui rahanappus piirdub selle aastaga, siis elame üle. Eestikeelse kirjanduse valik on meil päris hea, ka Tallinnast ja mujalt käinud lugejad on rahul. Ma siiski loodan, et aasta teises pooles saame raamatute ostuks ja ajakirjanduse tellimiseks lisaeelarvega raha juurde, ka varem on meile aasta lõpupoole lisa antud, kui raha on otsa saanud.”
Ta märgib, et Loksal on sel aastal kõigi allasutuste kulutused tõmmatud koomale. Aeg on niisugune – üldine majanduslangus mõjutab ning kuna laevatehasest on paljud koondatud, laekub linnaeelarvesse vähem raha.
Kuna eelarve kinnitati märtsi lõpus, oli raamatukogurahval lootus, et uue kirjanduse muretsemiseks saab suurema summa, ning telliti julgemalt. Nüüd on otsustatud, et venekeelseid raamatuid sel aastal enam ei osteta, väga valikuliselt võetakse täiskasvanutele mõeldud eestikeelseid ning lasteraamatuid.
„Minu tööaja jooksul ei ole varem olnud sellist olukorda, et pole uue kirjanduse jaoks raha. Taastatud Eesti Vabariigi algusaastatel oli raske, aga siis polnud sellist valikut. Nüüd on raamatuid väga palju, Eestis on enam kui sada kirjastust.”
Juhataja lisab, et on mõelnud, võiks teha üleskutse ja paluda inimestel annetada uusi raamatuid – kui nad on uudiskirjandust ostnud ja läbi lugenud ning leiavad, et rohkem ise ei vaja: „Enne tuleks raamatukoguga läbi rääkida, mis meil on ja mida tahame. Seepärast laialdast üleskutset me ei tee. Kui aga keegi soovib aidata, võiks ühendust võtta. Olen püüdnud ka sponsoreid otsida, aga seni tulutult.”
Raamatute ostmiseks annab raamatukogudele raha ka riik. Seda summat vähendati eelmisel aastal 26 protsenti, praegu on 20 krooni 20 senti teeninduspiirkonna elaniku kohta aastas.
Loksa raamatukogu toetusraha arvestatakse 3210 inimese kohta. Lugejaid on registreeritud 1300. Nende seas on ka ümberkaudsete külade inimesi Kuusalu vallast.
Ille Piibemann sõnab, et tegelikult on lugejaid rohkem. Kui raamatud viiakse koju, loevad neid tavalisel ka teised pereliikmed ning sageli antakse edasi naabritele.
Raamatute defitsiiti aitab leevendada raamatukogude vaheline laenutus (RVL). Palju abi on ka programmist Urram, millest saab kontrollida, kus raamatukogus on raamat olemas. Palju tehakse koostööd Kuusalu raamatukogu ja teiste piirkonna külaraamatukogudega, aga ka kaugemate kolleegidega.
Teistel raamatukogudel raha rohkem
Sõnumitooja toimetus uuris, kuidas on saanud 2010. aastal uute trükiste ostmiseks raha Anija, Raasiku ja Kuusalu valla raamatukogud.
Kehra raamatukogu juhataja Aita Tammeorg rääkis, et suurim kärbe tuli teha personalikuludes, raamatukogutöötaja 3 koha asemel on sel aastal 2,5 kohta ning ka koristaja töötab nüüd poole kohaga.
See kokkuhoid võimaldas veidi tõsta raamatute-ajakirjade ostusummat – kui mullu saadi selleks Anija valla eelarvest 140 000 krooni, siis tänavu 150 000 krooni. Riik annab omalt poolt 87 000 krooni. Lugejaid on Kehra raamatukogus 1100.
Ka Anija raamatukogu juhataja Pille Kulla ütles, et säästetakse majanduskulude arvelt, raamatute raha jäeti peaaegu samaks. Anija raamatukogu jaoks on vallaeelarvest osturaha 30 000, riigilt 18 000 krooni. Lugejaid on 110.
Raasiku raamatukogu juhataja Eha Podgornova kõneles sama – vähendati majanduskulusid, kuid raamatute osturaha jäeti eelmise aasta tasemele: „Raamatukogu jaoks on uue raamatu ostmine väga tähtis.
Raamatukogu kaotab oma väärtuse, kui uusi raamatuid ei tule, ta on elav, mitte arhiiv ega hoidla. Iga kuu peab tulema uusi raamatuid, raamatukogu koondab ilmuvat kirjandust ja populariseerib seda.”
Ta lisas, et on kuulnud, mitmel pool Eestis on raamatukogud raskes seisus, mõnes omavalitsuses on rahapuudusel ka kogu raamaturaha ära võetud.
Lugejaid on viimasel ajal tulnud juurde rohkem kui mitmel varasemal aastal – Raasiku raamatukogus on lugejaid 600, see on 10 protsenti rohkem kui mullu ja veel enam on kasvanud laenutuste arv, 30 protsenti.
Raasiku raamatukogu saab vallaeelarvest 79 000, riigilt 34 040 krooni raamatute-ajalehtede ostmiseks.
Kuusalu raamatukogule on tänavu eraldatud kokku 9000 krooni enam kui eelmisel aastal – tänavu on vallaeelarves Kuusalu raamatukogule ja filiaalidele kokku 267 000 krooni, riigilt 137 000 krooni.
Raamatukogu direktor Elle Ots kinnitas samuti, et tunduvalt on kasvanud laenutuste arv. Kuusalus on registreeritud lugejaid 903, neid aastaga lisandunud pole, küll aga on tehtud 7000 laenutust rohkem ning külastatud raamatukogu 3000 korda enam, võrreldes mullusega.
Elle Ots jutustas, et Kuusalus praktiseeritakse raamatukogule raamatute kinkimist juba aastaid. Kes on raamatu läbi lugenud, toob selle sinna. Mida raamatukogu vajab, need võtab endale, mida juba on, paneb eraldi riiulile, kust lugejad võivad neid soovi korral kaasa võtta.
Summad raamatute-ajakirjanduse ostmiseks 2010. aastal
Anija vald: Kehra raamatukogus – vallalt 150 000 krooni, riigilt 87 000 krooni / lugejaid 1100; Anijal – vastavalt 30 000, 18 000 / 110; Alaveres – 32 000, 18 800 / 246.
Kuusalu vald: Kuusalus – 110 000, 78 000 / 903; Hirvlis – 15 000, 4400 / 103; Joaveskil – 12 000, 3000 / 57; Kolgas – 40 000, 27 000 / 295, Kõnnus – 20 000, 4400 / 53; Vihasoos – 40 000, 13 000 / 136, Viinistul – 30 000, 7000 / 71.
Raasiku vald: Arukülas – 68 000, 52 500 / 748, Raasikul – 79 000, 34 000 / 600, Pikaveres – 45 000, 8000 / 102.
