Töötukassa infopäeval ettevõtlusest osales Loksal 3 töötut.
Seoses koondamistega Loksa laevatehases on Eesti töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakond korraldanud infopäevi nii laevatehases kui ka Loksa linnavalitsuses. Enne koondamiste algust oli tehases 525 töötajat.
Koondatud on lahkunud töölt järkjärgult alates 18. veebruarist – olenevalt tööstaažist, viimased koondatud jäävad koju 17. aprillist.
Möödunud kolmapäeval, 7. aprillil tutvustas Tallinna ja Harjumaa osakonna koondamistele reageerimise meeskonna juht Tiiu Vilms tehases tööturuteenuseid. Viidi läbi oskuste ja võimete süvaanalüüs, et leitaks enesemotiivi, kuidas ja mis suunas edasi minna. Ta rääkis, et huvilisi oli seekord vähe, kuid arvas, et küllap on inimesed varasemate infopäevadega saanud neile vajaliku teabe töötuks registreerimise ja tööotsimise kohta.
23. märtsil oli tehases „Tööotsingute töötuba”, kus osales 20 töötajat või koondatut. Õpetati, kuidas kandideerida töökohtadele, kirjutada CVd, esineda töövestlusel jms. Õpiti ka analüüsima, millist tööd otsida ja millised on inimeste konkreetsed konkurentsieelised tööturul.
Sõnumitooja palus Loksa laevatehase omanikfirma Loksa Invest nõukogu esimehelt Andrei Akulistõilt infot, kui palju töötajatest jääb ametisse ning kas edaspidiseks on tellimusi. Küsimusele, kas võiks kohtuda ja teha tehase praegusest olukorrast põhjalikum lugu, vastas Andrei Akulistõi, et pole sellest huvitatud. Ta lisas, et tööle jääb 130 inimest ning tellimusi on.
Kuidas teha OÜ või hakata FIEks
Kolmapäeval, 7. aprillil tutvustas töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna karjäärinõustaja Irina Ronk Loksa linnavalitsuse saalis, kuidas alustada ettevõtlust. Temaga koos jagas selgitusi Maardu büroo juhataja Eha Atspol.
Nad teatasid, et sellest aastast on töötukassa hakanud suuremat rõhku panema töötute toetamisele oma ettevõtte asutamisel. Teine oluline uuendus on ettevõtete toetamine osalise palgarahaga, kui luuakse uusi töökohti ja võetakse tööle töötuna registreeritud inimesi. Tasuta koolitusi tehakse vähem, sest töötuid on niivõrd palju, tööandjad eelistavad varasemate töökogemustega inimesi, mitte sellel alal alles teadmisi saanuid.
Irina Ronk toonitas, et töötuks jäämine võib avada inimese jaoks uued võimalused: „See võib panna mõtlema, kas võiksin ise olla ettevõtja. Kapitalistlikus ühiskonnas on kõige olulisem, kuidas müüa oma toodet. Kui inimene on hea organisaator, kuid pole äriideed, siis ettevõtet ei sünni. Ja ka vastupidi. Hea, kui on koos nii äriidee kui ka organisaatorivõimed.”
Ta selgitas, mis vahe on FIEl ja OÜl – FIE vastutab isikliku varaga, OÜs võib osanikuks hakata ka varadega, mitte ainult rahalise sissemaksega jms.
Infopäeval tutvustati Eesti maksusüsteemi, ettevõtete registreerimist, ettevõtjatele olulisi asutusi, ka seda, kust leiab vajalikku informatsiooni.
Alustava ettevõtte toetus kuni 70 000 krooni
Töötukassa võib toetada töötut ettevõtte asutamisel kuni 70 000-kroonise investeeringusummaga.
Irina Ronk tutvustas infopäeval taotlejale esitatavaid nõudeid – peab olema vähemalt keskharidusega, majanduse või ärijuhtimise eriala diplomiga või läbinud ettevõtluskoolituse.
Kui on plaan asutada ettevõte ja soov saada toetust, tuleb sellest teada anda töötukassa konsultandile, kelle juures käib töötu kord kuus.
Toetuse taotlemiseks tuleb esitada eestikeelne äriplaan. Komisjonile võib seda tutvustada koos tõlgiga.
Komisjon vaatab 30 päeva jooksul taotluse läbi ning annab hinnangu. Rahastamise otsustab Eesti töötukassa 3-liikmeline juhatus.
Äriplaane aitab analüüsida ja koostada näiteks Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus.
Ettevõtluskoolitustel saab osaleda töötukassa toel. Koolitusfirmaga on kokku lepitud, et kõik kursustele registreeritud töötud kutsutakse kokku, neil palutakse koostada motivatsioonikiri. Koolitusfirma spetsialist valib nende põhjal välja, kes pääsevad tasuta ettevõtluskursustele.
Loksa inimesed pole harjunud ise tegema
Riiklik lepitaja Henn Pärn rääkis infopäeval töötukassa palvel kaugtöövormist ja Loksale kavandatavast keskusest. Selline töötamisvorm sobiks näiteks noortele emadele. MTÜ Lahemaa Kaugtöökeskused on saanud toetusraha, esimene keskus luuakse Kolgas, kuid kavas on teha ka Loksale – kui oleks kohalikke eestvedajaid, kes näeksid selles enda jaoks väljundit.
Loksa olukorra kohta sõnas Henn Pärn: „Loksal ja Ida-Virus on veel säilinud nõukogude aeg. Loksal on olnud üks suur ja stabiilne tööandja, pole harjutud mõtlema, kuidas ise hakkama saada. Väga vähe on siin teenuste pakkujaid.”
Tiiu Vilms nõustus tema mõtetega – Loksal oli hea tööandja, palgad olid korralikud ning lisaks mitmesugused soodustused. Nüüd on aga kätte jõudnud aeg, kus tuleb aktiivselt tegutsema hakata: „Kohtumised on näidanud, siin on huvitavate mõtetega inimesi, potentsiaali on. Meil on linnavalitsusega väga hea koostöö, loodame, et see jätkub.”
Maardu büroo juhataja Eha Atspol: „Elu on muutunud, tuleb aktiivselt tegutseda ja ise panustada, et leida tööd. Olla julge, saata CV-sid. Kui kutsutakse vestlusele, on juba väga hea, saab kogemusi. Loksal on potentsiaali teenindussfääri arendamisel.”
