Mõlemad rannad on võetud merelise prahi kaardistamise projekti MARLIN – Baltic Marine Litter.
Aprilli lõpus käis projekti MARLIN rahvuslik koordinaator Külli Soo MTÜst Hoia Eesti Merd koos kohalike abilistega Loksa ning Kolga-Aabla rannas esimestel välitöödel. Projekti on kaasatud kohalikud koolid ja omavalitsused.
Loksal aitasid rahvuslikku koordinaatorit neljapäeval, 26. aprillil kooli 7. a klassi õpilased, klassijuhataja Margit Järve, abilinnapea Hilleri Treisalt ja piirkondlik koordinaator, Loksa lasteaia direktor Kaire Kotkas. Kokku oli 14 inimest.
Kolga-Aabla rannas kaardistas ta prügi Kolga keskkooli 7. klassi õpilaste, klassijuhataja Helen Mikiveri ning sealse piirkondliku koordinaatori Melika Kindeliga. Kokku oli abilisi 12.
Üks kaardistuskäik kestab umbes kolm tundi. Aluseks võetakse ühtne juhend, uuritav rannalõik jagatakse kolmeks hindamisalaks – 10, 100 ja 1000 meetri pikkused liivaalad veepiirist kuni rohttaimestikuni. Et saada objektiivset ülevaadet, tegutsetakse neis kohtades, mida inimesed tavapäraselt ei korrasta.
Loksal jääb vaadeldav ala ametlikust suplusrannast väljapoole, sest seda hooldavad linna heakorratöötajad.
Väljavalitud piirkonnas loendatakse ja koristatakse kogu leitud praht. Prügi tuleb kirja panna liikide kaupa.
Kolga-Aablast koguti 7 ja Loksalt 6 kilogrammi prahti, põhiliselt plastikut. Kolga-Aablas oli plastikust paelu-traate, kilet vähe, Loksal peamiselt kiletükid ja -kotid. Külli Soo märkis, et rõõmustavalt polnud kummaski rannas klaasikilde.
Prügi loendatakse ja koristatakse tänavu kokku 4 korral ja sama palju ka tuleval aastal – tänavu veel juunis, augustis ja oktoobris, 2013 kaardistatakse samadel perioodidel.
Kevadel on näha põhiliselt seda, mida toob kaldale meri, suvel aga niisugust prahti, mida on maha jätnud inimesed.
Melika Kindel: „See projekt on õpilastele õpetlik, näitab, millised on meie kodurannad, paneb rohkem loodust hoidma. Oli huvitav näha, kuidas prügi kaardistatakse, mis on inimeste jäetud ja mis tulnud merest. Arvan, et Kolga-Aabla rand on suhteliselt puhas, aga nüüd saame täpsemalt teada, kuidas ta on võrreldes teistega.“
Külli Soo: „Olukord Loksa ja Kolga-Aabla rannas pole sugugi halb, prahikogused jäid allapoole keskmist. Kuues uuritavas rannas kõikusid prahikogused 2,5 ja 40 kilogrammi vahel.“
Kaardistatavad alad valiti välja 2011. aasta lõpus, neid on kokku 6 – peale Loksa ja Kolga-Aabla veel Viimsi, Saka, Pärnu ja Orissaare.
Läänemere 4 riigis
Projekti MARLIN viiakse läbi neljas Läänemere-äärses riigis: Rootsis, Soomes, Lätis ja Eestis. See on esmakordne, kus merelise prahi koguseid kaardistatakse ja analüüsitakse korraga neljas riigis ühesuguse metoodika alusel, ütles MARLINi projektijuht Marek Press MTÜst Hoia Eesti Merd.
Marek Pressi sõnul soovib MTÜ Hoia Eesti Merd laiendada uuritavate randade nimekirja, et saada andmeid põhjalikumalt: „Projekti otsene kasu väljendub puhtamates ranna-alades. Hinnatakse turismist ja vaba aja veetmisest põhjustatud prahistamise mõju merelisele keskkonnale. Eesmärk on välja töötada soovituslikud meetmed sellest tingitud negatiivse mõju vähendamiseks. Projekti teavituse ja väljaõppega seotud tegevused on eelkõige suunatud lastele ja noortele, et neis tekitada õigeid hoiakuid ja käitumisharjumusi. Viime läbi koolitusi ja seminare nii kaardistajatele kui ka laiemale avalikkusele.“
Projekti MARLIN rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond, kogueelarve on 787 828 eurot.
MTÜ Hoia Eesti Merd on asutatud 1993. aastal, selle tegevus on suunatud Eestit ümbritseva mere, rannikualade, saarte ning siseveekogude loodusliku tasakaalu ja omapära säilitamisele ning puhtuse tagamisele. MTÜ Hoia Eesti Merd juhatuse esimees on Jaan Manitski.