Lok­sa te­has val­mis­tas tuu­ma­jää­lõh­ku­ja jaoks lae­vap­lo­kid

978
Lok­sa te­ha­se peae­ner­gee­tik HAI­VO LAU­LIK aa­to­mi­jää­lõh­ku­ja jaoks too­de­tud plo­ki juures. Ta rää­kis, et Lok­sal on teh­tud ka Prang­li saa­re va­het sõi­tev Wran­gö, Nor­ra ka­la­kas­va­tus­tes­se ka­ta­ma­raa­ne ning Tal­lin­ki lae­va­de osad kor­ru­sed.

Mar­sa­lis too­dab Lok­sal be­toon­de­tai­le, aga ka par­ga­seid ja plok­ke suu­re­ma­te­le lae­va­de­le.

Möö­du­nud nä­da­lal nä­gid Ha­ra la­he äär­se­te kü­la­de ini­me­sed, kui­das suur kau­ba­laev oo­tas mi­tu päe­va rei­dil. Ala­tes nel­ja­päe­vast sõi­tis laev Lok­sa­le sa­da­mas­se ning al­gas Ve­ne­maa­le tel­li­tud lae­vao­sa­de laa­di­mi­ne. Mar­sa­lis Gru­pi tü­ta­ret­te­võ­te Mar­sa­lis Me­tall val­mis­tas ko­gu­kad me­tallp­lo­kid aa­to­mi­jää­lõh­ku­ja jaoks.

Mar­sa­lis os­tis tüh­jaks jää­nud Lok­sa lae­va­te­ha­se kaks aas­tat ta­ga­si. Es­malt ha­ka­ti et­te­võt­te jaoks toot­ma be­too­n­ele­men­te. Mar­sa­li­sel on Root­sis oma ehi­tus­fir­ma, seal­se­te ehi­tusp­ro­jek­ti­de tar­vis te­hak­se de­tai­lid ise. Lok­sal on oma be­too­ni­te­has ning be­too­ni­va­lu jaoks on eral­di tsehh, ku­hu pai­gal­da­tud uued vib­ro­lauad, mis teh­tud Soo­mes. Be­toon­pa­nee­li­des­se pai­gal­da­ta­vad me­tal­lar­ma­tuurid val­mis­ta­tak­se kõr­val me­tal­lit­seh­his. Osa­de­le be­toon­de­tai­li­de­le pan­nak­se ko­he va­la­mi­sel sis­se ka soo­jus­tus.

Eel­mi­sel nel­ja­päe­val, 19. ap­ril­lil oli Lok­sa lae­va­te­ha­ses ar­vu­kalt võõ­rast rah­vast. Te­ha­se bü­roo­hoo­ne saa­lis toi­mus muin­sus­kait­se- ja kesk­kon­naa­me­ti, Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­mia ning ICO­MOS Ees­ti ühi­selt kor­ral­da­tud se­mi­nar 20. sa­jan­di ar­hi­tek­tuu­rist. Lok­sa te­has on üks näi­de 20. sa­jan­di töös­tu­sar­hi­tek­tuu­rist.

Se­mi­na­ril osa­le­nu­tel ava­nes või­ma­lus tut­vu­da te­ha­se ter­ri­too­riu­mi­ga, tee­juht oli Mar­sa­li­se peae­ner­gee­tik Hai­vo Lau­lik. Suu­res me­tal­lit­seh­his sai nä­ha, kui­das kee­vi­ta­ti kok­ku, aga ka kõrg­teh­no­loo­gi­lis­te plas­ma­lõi­ke­ma­si­na­te­ga lõi­ga­ti va­ja­li­ke de­tai­le, mil­lest val­mis­ta­tak­se Nor­ras­se ka­la­kas­va­tus­tes­se lõ­he­sööt­mi­sa­lu­seid ehk praa­me. Al­les hil­ju­ti val­mis üks suur sööt­mi­s­alus ja puk­siir viis sel­le tel­li­ja­le.

Ko­ha­lik­ke ini­me­si on te­ha­ses tööl sa­da­kond, li­saks kau­ge­malt tu­le­vad töö­ta­jad.

Taan­la­sed ehi­ta­sid Lok­sal kau­ba­lae­vu
Hai­vo Lau­lik, kes on üks vä­he­seid pi­de­valt te­ha­ses ame­tis ol­nu­test, mee­nu­tas ae­ga, kui lae­va­te­ha­se oma­ni­kud olid taan­la­sed ning ka se­da, kui­das nõu­ko­gu­de ajal ra­ja­ti 1980nda­tel aas­ta­tel Lok­sa­le lae­va­re­mon­di­te­ha­se kõr­va­le liht­rit­sehh: „El­ling ehk dokk lae­va­de re­mon­diks ehi­ta­ti Lok­sa sa­da­ma juur­de 1903. aas­tal – 1874. aas­tal ra­ja­tud tel­li­se­te­ha­se too­dan­gut vii­di lae­va­de­ga Tal­lin­nas­se, Hel­sin­gis­se ja Pe­ter­bur­gi, sa­dam kas­vas, lae­vu tu­li juur­de ja neid oli va­ja re­mon­ti­da. Tel­li­se­te­has on nüüd­seks lam­mu­ta­tud, na­gu ka te­ha­se juur­de teh­tud sae­kaa­ter. 1980nda­tel ha­ka­ti tel­li­se­te­ha­se ase­me­le ra­ja­ma liht­rit­seh­hi. Liht­rid olid kan­di­li­sed ujuv­par­ga­sed, mi­da Ve­ne­maal vee­ti puk­sii­ri­de­ga möö­da Si­be­ri jõ­ge­sid. Üks lih­ter ve­das kaup­a 700-800 ton­ni. Liht­reid vii­sid Lok­salt ära kaks suurt lae­va, ühe ni­mi oli In­di­ra Gand­hi. ENSV ajal oli Lok­sal me­re­lae­van­du­se re­mon­di­baas, siin olid hool­du­ses ja re­mon­dis suu­red kau­ba­lae­vad. Ka lae­va­re­mon­ti enam Lok­sal po­le, ujuv­dokk on ära müü­dud.“

Kui Ees­ti ise­seis­vus, liht­ri­te toot­mi­ne lõ­pe­ta­ti ning te­has spet­sia­li­see­rus lae­vae­hi­tu­se­le. Taa­ni kont­sern Maersk os­tis Lok­sa lae­va­te­ha­se 1993. aas­tal Oden­se lae­va­te­ha­se tü­ta­ret­te­võt­teks.

Hai­vo Lau­lik: „Maersk viis el­lu oma suu­re­joo­ne­li­se plaa­ni – kon­tei­ne­ri­te veoks ehi­ta­ti en­da­le uus lae­vas­tik, Lok­sa ja Klai­pe­da te­has Lee­dus os­te­ti­gi sel­leks. Meie te­gi­me Lok­sal Maers­ki lae­va­de kok­ku­pa­ne­kuks kor­pu­sed, lee­du­kad val­mis­ta­sid kap­te­ni­sil­lad. Aga siis said lae­vad val­mis ja prog­ramm lõp­pes. Ning 7-8 aas­tat ta­ga­si müü­sid taan­la­sed me te­ha­se ära.“

Va­he­peal on pä­rast se­da ol­nud kee­ru­li­si ae­gu ja eri­ne­vaid et­te­võt­teid. Kui tu­li Mar­sa­lis, läks elu te­ha­ses uues­ti suu­re­malt käi­ma. Üks põ­hi­li­se­maid prob­lee­me on kva­li­fit­see­ri­tud töö­jõud, va­rem Lok­sal töö­ta­nud os­kus­töö­li­si on läi­nud mu­ja­le, tõ­des peae­ner­gee­tik.

Lok­sa te­ha­se en­di­sed toot­mis­ju­hid on asu­ta­nud mitmeid edukaid me­tal­li­fir­ma­sid Ees­tis.