Lok­sa pääs­te­ko­man­dol täi­tus 1. ap­ril­lil 25 aas­tat

2235
Lok­sa ko­man­do nel­jas mees­kond: JAAN PAE­SÜLD, AR­NOLD TUUR­MAA, HAN­NO GRÜNT­HAL, RAUL KASK­LA, JAAN VAAR­METS ja IVAR KORK­MA.

Lok­sa ko­man­dos on tööl 19 pääst­jat, peaks ole­ma 22.

Lok­sa pääs­te­ko­man­do pea­lik MAIT KRÖÖNST­RÖM.
Lok­sa pääs­te­ko­man­do pea­lik MAIT KRÖÖNST­RÖM.

Lok­sa pääs­te­ko­man­do on Ees­tis üks vä­he­seid või ai­nus, kus töö­ta­jad kut­su­sid en­da­le ise pea­li­ku. Nii juh­tus 1999. aas­tal, Mait Kröönst­röm oli paa­ri aas­ta eest lah­ku­nud Lok­sa ko­man­do mees­kon­na­va­ne­ma ko­halt ning töö­tas Tal­lin­nas len­nu­jaa­ma pääs­te­tee­nis­tu­ses.
Mait Kröönst­röm võt­tis kut­se vas­tu ja ju­hib tä­ni­ni Lok­sa ko­man­dot, kus ta alus­tas töö­ta­mist täp­selt aas­ta pä­rast sel­le asu­ta­mist – 1. ap­ril­lil 1993.
Ko­man­do loo­di 1. ap­ril­lil 1992 lae­va­te­ha­se tu­le­tõr­je­mees­kon­na baa­sil ja on Ees­tis üks va­ne­maid, rii­gi pääs­te­amet asu­ta­ti mais 1992.
Lok­sa te­has oli oma tu­le­tõr­ju­ja­te­le ehi­ta­nud eral­di hoo­ne, ku­hu tu­le­tõr­jeük­sust üm­ber ko­li­da ei jõu­tud. Uhiuus de­poo­hoo­ne läks üle Lok­sa lin­na­le, pääs­te­ko­man­do oli rent­nik, riik os­tis ma­ja lin­nalt ära 2015. aas­ta al­gu­ses 160 000 eu­ro­ga. Es­malt re­mon­tis uus oma­nik Rii­gi Kin­nis­va­ra AS sau­na, duši­ruu­mi ja tua­le­tid, de­poo­hoo­ne soo­jus­ta­ti möö­du­nud aas­tal.

Lä­he­ma ko­man­do print­siip
Esial­gu oli Lok­sa ko­man­do pea­mi­ne töö­piir­kond Lok­sa linn, en­di­ne Lok­sa vald ja pool Kuu­sa­lu val­da. Kui 2012. aas­tal Võ­su ko­man­do su­le­ti, li­san­dus seal­ne piir­kond. Prae­gu ula­tub piir­kond Kuu­sa­lu  val­la Tal­lin­na-pool­sest pii­rist ku­ni Ver­gi­ni, kok­ku li­gi 100 ki­lo­meet­rit ühest ää­rest tei­se­ni.
Sa­mas võib juh­tu­da, et va­ja­du­sel sõi­de­tak­se kau­ge­ma­le­gi. Mait Kröönst­röm rää­gib, et keh­tib lä­he­ma mees­kon­na print­siip – sünd­mus­ko­ha­le saa­de­tak­se es­malt need, kes sel het­kel asu­vad kõi­ge lä­he­mal.
Aas­ta­te­ga on Lok­sa ko­man­dol väl­ja­sõi­tu­de arv vä­he­ne­nud, sel­le poo­lest ol­lak­se rii­gis ta­gu­mis­te seas. Kesk­mi­selt on väl­ja­sõi­te 150-200 aas­tas. Pea­li­ku sõ­nul on  üks põh­ju­seid en­ne­tus­te­ge­vu­ses. Mis pilt­li­kult öel­des oleks na­gu en­da istumise alt ok­sa saa­gi­mi­ne – mi­da vä­hem tööd, se­da enam võib tun­du­da, ot­se­kui po­leks­ki ko­man­dot va­ja.
„Pä­rast se­da, kui Võ­su ko­man­do su­le­ti, oli esi­mes­tel aas­ta­tel sin­na­kan­ti väl­ja­sõi­te vä­he, aga nüüd on meil li­gi poo­led väl­ja­sõi­dud. See näi­tab, en­ne­tus­töö jäi va­he­peal ära. Me me­hed käi­vad nä­da­la­va­he­tus­tel ko­du­des nõus­ta­mas, vaa­ta­vad üle tu­le­kol­ded, kont­rol­li­vad, kas on pai­gal­da­tud suit­suan­du­rid. En­ne­tus­tööd te­hak­se maa­kon­da­de kau­pa, meie nõus­ta­me Lok­sal, Kuu­sa­lu ja Jõelähtme val­las,“ lau­sub pea­lik ja too­ni­tab, et te­gu ei ole kont­rol­li­ga, ke­da­gi ei ka­ris­ta­ta, vaid an­tak­se nõu. Va­ja­du­sel pai­gal­da­tak­se 10aas­ta­se kest­vu­se­ga suit­suan­dur.

Olu­li­ne osa en­ne­tus­te­ge­vu­sest on ka suht­le­mi­ne las­teaia­las­te ja õpi­las­te­ga, Lok­sa ko­man­dot kü­las­ta­tak­se kõi­gist Kuu­sa­lu val­la ja Lok­sa lin­na ha­ri­du­sa­su­tus­test.    
Töö­ta­jaid ot­si­tak­se juur­de

HAN­NO GRÜNT­HAL de­monst­ree­rib üht va­ni­mat al­lesjää­nud töö­riie­tust. See oli ka­su­tu­sel ve­del­kü­tus­te kus­tu­ta­mi­sel, pä­ri­neb nõu­kaa­jast.
HAN­NO GRÜNT­HAL de­monst­ree­rib üht va­ni­mat al­lesjää­nud töö­riie­tust. See oli ka­su­tu­sel ve­del­kü­tus­te kus­tu­ta­mi­sel, pä­ri­neb nõu­kaa­jast.

Lok­sa ko­man­do töö­tab nel­jas va­he­tu­ses. Igas va­he­tu­ses peaks ole­ma viis meest – mees­kon­na­va­nem ja ne­li pääst­jat. Li­saks veel üks mees­kon­na­va­nem, kes va­ja­du­sel asen­dab, ning pea­lik – kok­ku 22.
Te­ge­li­kult on töö­ta­jaid li­gi aas­ta ol­nud 19, neist Lok­salt on 5, Vi­hu­la val­last 4, Kuu­sa­lu val­last 10. Eel­mi­sel aas­tal said kaks Kuu­sa­lu val­la meest, Han­no Grünt­hal ja Er­go Saa­res­tik, elu­pääst­ja me­da­li.
Pea­lik tõ­deb, et ena­mik mees­test on staa­ži­kad, kaks kol­lee­gi pi­did jää­ma ter­vi­se pä­rast kõr­va­le. Kui pääs­tea­me­tis on töö­ta­tud 15 aas­tat, on või­ma­lus min­na kolm aas­tat va­rem pen­sio­nioo­te­le.
Kord on sel­li­ne, et kui ke­ha­li­si kat­seid ära ei tee, siis pääst­ja­na jät­ka­ta ei saa. Ku­ni 30aas­ta­sed pea­vad suut­ma 45ki­lo­gram­mi­se kan­gi­ga te­ha mi­nu­tis kük­ke 35 kor­da ja su­ru­ma kan­gi rin­nalt 20 kor­da. Rip­pu­des peab tõm­ba­ma lõu­ga vä­he­malt 6 kor­da, 2700 meet­rit jooks­ma mak­si­maal­selt 14 mi­nu­ti­ga. Va­ne­mad ehk üle 50aas­ta­sed pea­vad kan­gi­ga kük­ke te­ge­ma vä­he­malt 15 kor­da mi­nu­tis, rin­nalt su­ru­ma 11 kor­da, ühe kor­ra suut­ma lõu­ga tõm­ma­ta ja jooks­ma 15.30 mi­nu­ti­ga.
Mait Kröönst­röm: „Noo­ri me­hi on ras­ke juur­de lei­da. Es­malt tu­leb lä­bi­da koo­li­tu­sed, ei pii­sa ai­nult os­ku­sest tuld kus­tu­ta­da, peab käi­ma  suit­su­su­kel­du­mi­se, me­re­pääs­te ja pin­nalt­pääs­te koo­li­tu­sel. Ku­na töö­ta­su on sel­li­ne, et me­hed töö­ta­vad ka mu­jal, on pool aas­tat kest­va koo­li­tu­se jaoks ras­ke ae­ga lei­da. Kõi­ge ta­kis­ta­vam on­gi suur lõ­he nõue­te ja pal­ga va­hel. Pääst­ja töö­ta­su on 711 eu­rot kuus, mil­lest võe­tak­se mak­sud ma­ha. Nüüd lõ­puks on ha­ka­tud rää­ki­ma pääst­ja­te pal­ga­tõu­su va­ja­lik­ku­sest, loo­de­ta­vas­ti see tu­leb.“
Ta lau­sub, et teh­ni­ka on ko­man­dos vii­ma­se peal, aga po­le me­hi: „Aas­ta ta­ga­si käi­si­me kü­las Root­sis Stock­hol­mis ühel ko­man­dol. Nii kus­tu­tus­riie­tus kui ka hin­ga­mi­sa­pa­raa­did olid neil mu­de­li võr­ra va­ne­mad, kui on meil. Va­rus­tu­selt ole­me üle Eu­roo­pa kesk­mi­se.“
Ko­man­do kä­su­tu­ses on Sca­nia pääs­teau­to 2008. aas­ta mu­del ning Vol­vo 10ton­ni­ne paak­au­to, mis on val­mi­nud 1989. aas­tal. Lä­hia­jal saa­dak­se uus 7ton­ni­ne Sca­nia paa­kau­to. Li­gi kolm aas­tat ta­ga­si an­ti ko­man­do­le ka 5,1meet­ri­ne me­re­pääs­te­paat.

Staažikam on RAUL KASK­LA
Mees­kon­na­va­nem Raul Kask­la on töö­ta­nud ko­man­dos peaae­gu sa­ma kaua, kui see on ek­sis­tee­ri­nud – alus­tas juu­lis 1992. Te­mast kuu ae­ga hiljem tuli tööle Alek­sandr Gav­ri­len­ko.
Raul Kask­la mee­nu­tab, et prae­gu­sed töö­va­hen­did on hoo­pis mi­da­gi muud, kui oli al­gu­sae­ga­del: „Mind kut­sus töö­le ko­man­do esi­me­ne pea­lik Ni­ko­lai Ig­na­ten­ko. Olin lõ­pe­ta­nud Vi­ga­la põl­lu­töö­koo­li, au­to­ju­hi C-ka­te­goo­ria load olid ole­mas. Me­hi oli igas va­he­tu­ses kolm. Väl­jaõ­pe toi­mus ko­ha­peal, esial­gu oli ka­su­tu­sel ve­ne­keel­ne õpik. Mees­kon­na­va­ne­maks õp­pi­sin eks­ter­ni­na Väi­ke-Maar­jas. Esi­me­ne kus­tu­tus­riie­tus oli pre­sen­dist ja kum­mee­ri­tud, kuu­must ei kan­na­ta­nud, vee eest kait­ses. Prae­gu­se üli­kon­na­ga ei an­na võr­rel­da­gi. Saa­pad-kum­mi­kud olid ühi­sed, võt­sid need, mis olid kui­vad ja mah­tu­sid jal­ga. Nüüd on ka­su­tu­ses firma Jalas nahk­saa­pad, mis on vä­ga head.“
Esial­gu olid ko­man­dos oma dis­pe­tše­rid, tu­le­kah­ju kor­ral he­lis­ta­ti ot­se nei­le. Kui Raul Kask­la sõ­ja­väest tu­li, siis olid nad koon­da­tud, tea­ted tu­lid häi­re­kes­ku­se kau­du.
„Vii­ma­sed viis aas­tat on meil häi­re­kel­la­de süs­teem. Kui häi­re­kes­ku­sest tu­leb tea­de, kuu­le­me se­da kõi­gis ruu­mi­des ja ka õues. Au­tos on ar­vu­ti, sin­na ku­va­tak­se tee­kond, ku­hu täp­selt sõi­ta,“ üt­leb ta.
Mees­kon­na­va­ne­mal on väl­ja­sõi­dul kaa­sas mi­tu raa­dio­saat­jat, ühe kau­du suht­leb sünd­mus­ko­hal oma mees­te­ga, tei­se­ga on si­de häi­re­kes­ku­se­ga.
Ka on mees­kon­na­va­ne­ma­te kiiv­rid va­rus­ta­tud kaa­me­ra­ga. Hil­ju­ti kir­ju­ta­ti on­li­ne-uu­dis­tes, kui­das maail­ma­kuul­saks sai pin­nalt­pääst­ja­te Fa­ce­boo­ki pos­ti­ta­tud vi­deo Har­ku jär­ves lä­bi jää va­ju­nud ka­la­me­he pääst­mi­sest. Raul Kask­la mär­gib, et te­mal on um­bes sa­ma­su­gu­ne vi­deo­lõik sel­lest, kui Lok­sa pääst­jad tõid aas­ta ta­ga­si Ka­ha­la jär­ve jääst väl­ja ka­la­me­he, kuid nad ei pan­nud se­da kõi­gi­le vaa­ta­mi­seks.