Loksa ei saanud bussiterminali rekonstrueerimiseks EASilt toetusraha, sest linna finantsvõimekus on madal.
Loksa linnavalitsus sai EASi nõukogult kirja Loksa bussijaama rekonstrueerimiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmise kohta. Loksa linn taotles piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuste programmist 310 250 eurot, bussijaama rekonstrueerimisprojekti kogumaksumus on 365 000 eurot, Loksa linna omaosalus 54 750 eurot.
EASi otsuse põhjenduses on laused: „Kuna taotleja finantsvõimekus ei ole projekti elluviimiseks piisav, siis puudub kindlus, et ka täiendavate tegevuste finantseerimise võimekus on reaalselt olemas ning projekt suudetakse ellu viia. Projekti ei ole võimalik planeeritud ajakava kohaselt ellu viia. Taotleja netovõlakoormus on üle lubatud piirmäära ja korrigeerimismenetlusega peaks taotleja finantsvõimekus jõudma piirmäära sisse alles 2018. aasta lõpuks, vastasel juhul alustatakse saneerimisega. Seega ei vasta Loksa linnavalitsus vähemalt 2018. aasta lõpuni kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse paragrahv 34 lõike 1 tingimustele.“
Haldusreformi käigus jäeti Loksa linn Kuusalu vallaga liitmata, kuigi Põhja-Eesti piirkondlik komisjon tegi sellise ettepaneku. Vabariigi valitsus hindas 2700 elanikuga Loksa haldussuutlikuks.
Sõnumitooja palus Loksa finantsvõimekuse ja haldussuutlikkuse kohta kommentaari rahandusministeeriumilt, mille haldusalas on ka regionaalminister – kas Loksa linna liitmata jätmisel ei peetud madalat finantssuutlikkust oluliseks või ei teatud Loksa rahalist olukorda?
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Karel Hanni vastas: „Valitsus ei ole otsuse tegemisel väitnud, et selle põhjuseks on Loksa linna piisav haldussuutlikkus. Loksa linna ühendamata jätmist põhjendati sellega, et Kuusalu vald ja Loksa linn on kaks väga eraldiseisvat omavalitsust, mille elanike vahel puudub ühtekuuluvustunne, ning vaatamata mitmetele koostööalgatustele ei ole toimivat sidusust ning kaks omavalitsust ei ole seni integreerunud terviklikuks teenuspiirkonnaks ja asustussüsteemiks.“
Ta märkis, et samas juhtis haldusreformi Põhja-Eesti piirkondlik komisjon Loksa linna madalale finantsvõimekusele tähelepanu ja see on lisatud valitsuse 15. juuni protokollilise otsuse seletuskirja.
Valitsuse otsuse seletuskirjas on Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni seisukoha ülevaates lause: „Loksa linna finantsvõimekus on madal.“
„Kehv finantsvõimekus võib tekkida ka suures omavalitsuses, kui tehtud finantsotsused ei ole enne põhjalikult läbi mõeldud. Praegusel juhul on raske välja tuua, et Loksa kehva finantsvõimekuse põhjuseks oleks nende väiksus, sest teised samasugused väikesed või nendest veelgi väiksemad omavalitsused ei ole samas olukorras. Siiski, kui Loksa linn ja Kuusalu vald soovivad tulevikus ise ühineda, on neil selleks kõik võimalused olemas,“ kommenteeris Karel Hanni.
Sõnumitooja küsis Loksa linnapealt Värner Lootsmannilt, kui suur on praeguseks Loksa linna laenukoormus ja kas peale bussijaama on Loksal veel investeeringuvajadusi, millele ei saa toetust taotleda vähemalt 2018. aasta lõpuni, ning kui tõenäoline on, et finantsvõimekus selleks ajaks taastub.
Sõnumitooja trükkimineku ajaks ei vastanud linnapea toimetuse e-kirjadele ega telefonikõnedele.