„Külarahva jaoks on see väga valulik projekt. Praegu on seal ilus looduskeskkond, kus käiakse jalutamas, liiguvad kitsed, ilvesed ja muud loomad. Inimesed tunnetavad, et nad kaotavad selle, kui sinna tuleb tööstuspark. Mõelge, kuidas saate selle valu kompenseerida,“ soovitas Anija valla Linnakse külavanem Urve Külv arendajaile, kes kavandavad nende külla Anija valla seni suurimat päikeseparki.
Taani ettevõtte European Energy AS esindajad Eestis, projektiarendajad Sander Sorts ja Ole Rasmussen kutsusid Linnakse elanikud möödunud pühapäeval, 17. märtsil Raasiku rahvamajja, et saavutada kokkulepe tulevase päikeseelektrijaama jaoks projekteerimistingimuste saamiseks.
Sügisel algatas Anija vallavalitsus Linnakse külla põldude ja metsaga piirnevale 95 hektari suurusele alale kuni 100megavatise võimsusega Koplisoo päikesepargi projekteerimistingimuste avatud menetluse. Sellele järgnenud avaliku arutelu ajaks olid 15 külaelanikku võtnud advokaadi, kes pani kirja nende soovid. Neist peamine oli seotud teedega – Linnakse kodude ja kinnistuteni viivate teede seisukord ei tohi päikesepargi arenduse tõttu halveneda ning ehitustegevuse ajaks tuleb tagada võimalikult normaalne ja tasakaalustatud liikluskorraldus. Projekteerimistingimuste eelnõus toodud tingimused nende hinnangul seda piisavalt ei taga.
Linnakse küla läbib kaks teed – umbes 3,5 kilomeetri pikkune Kaiesoo ja ligi 1,8 kilomeetri pikkune Kasesalu tee. Kummagi tee äärde jääb kümmekond majapidamist, mõlemad teed viivad kavandatava päikesepargi juurde. Esialgsete projekteerimistingimustega kavandati arendajale anda luba kasutada päikeseparki raskeveokitega materjaliveoks Kaiesoo teed tingimusel, et tee kvaliteet ja korrashoid oleks tagatud ning ka tagumistele kinnistutele säiliks juurdepääs. Elanikud soovisid, et arendajalt tuleks liikluskoormuse vähendamiseks ehitustegevuse ajal nõuda ringliikluse rakendamist – raskeveokid sõidaksid tulevasse päikeseparki Kasesalu teelt ja väljuksid Kaiesoo tee kaudu või vastupidi. Nad olid seda meelt, et projekteerimistingimustesse tuleks lisada nõue, et mõlemad teed tuleb ehitada veoauto koormusele vastavaks ning katta tolmuvaba kattega.
Projekteerimistingimusi ei ole Linnakse päikesepargile siiani väljastatud, sest vallavalitsuse tellitud hindamise järgi läheks elanike soov arendajale maksma 1,4 miljonit eurot. Arendaja tellitud hinnangu järgi pole neil päikesepargi ehitamiseks kaht teed tarvis, piisaks ka ühe rekonstrueerimisest.
Mõlemad külateed iga taluni korda
Pühapäeval Raasikul toimunud koosolekul tutvustasid arendajad kõigepealt Taani ettevõtet, keda nad esindavad. Seejärel kõnelesid, millised tegevused eelnevad päikeseparkide ehitamisele, et arvesse võetakse ka kogukonnahuvisid ja looduslikke faktoreid, see tähendab, vaja on teha looduslikke uuringuid. Sander Sorts selgitas veel, et Eestis on seni kasutatud fikseeritud kaldega päikesepaneele, uuem tehnoloogia on paneelid, mis nii-öelda liiguvad päikesega kaasa. Sellistes parkides on paneele vähem, kuid paneelide vahelised alad veidi suuremad. Kas seda tehnoloogiat õnnestub Linnakse päikesepargis kasutada, selgub projekteerimise käigus.
Projekteerimistingimuste saamiseks soovisid arendajad elanikega kokkulepet, millist külateed kaudu võiksid küla tagaosas asuvasse tulevasse päikeseparki veokid hakata materjale vedama ning kumma kahest külateest võiks arendaja rekonstrueerida. Nende pakutud variantidega polnud külarahva nõus. Nad heitsid ette, et päikesepargi ehitamise ajal hakkavad külateel voorima raskeveokid, tee lõhutakse ning elanike liikumine on vähemalt aasta takistatud, kuid selle kompenseerimiseks pakutakse vastu vaid mõnisada meetrit pinnatud teed.
Külavanem Urve Külv arvas, kui arendajal pole ehitamiseks tarvis ringliiklust ehk vaja kasutada kahte külateed, võiksid nad mõelda muu lahenduse, kuidas kogukonna heaks nii palju panustada, et küla mõlemad teed saaksid normaalsesse seisukorda. Sander Sorts tõdes, et arendaja saab külateedesse investeerida kokku kuni 400 000 eurot, selle eest kahte uue aluspõhjaga pinnatud teed ei saa.
Pärast mitmete variantide üle vaidlemist lepiti vallavanem Riivo Noore vahendusel kokku, et arendaja analüüsib-otsustab, kummale külateele teeb korraliku aluspõhja, et tagada teele ka raskeveokitega sõiduks vajalik kandevõime. Kui päikesepark on valmis, tuleb arendajal nii Kaiesoo kui Kasesalu teel kuni viimaste taludeni teha 2,5kordne pindamine.
„Lisame selle projekteerimistingimustele, saadame projekteerimistingimused veel kord kogukonnale üle vaadata ning kui neile sobib, saame projekteerimistingimused välja anda,“ lausus vallavanem.