Lin­nak­se ela­ni­kud ja päi­ke­se­par­gi aren­da­ja jõud­sid komp­ro­mis­si­le

82
Raa­si­ku rah­va­ma­jas oli Lin­nak­se päi­ke­se­par­gi­ga seo­tud kok­ku­saa­mi­sel paar­küm­mend osa­võt­jat. Kü­lae­la­ni­ke ja aren­da­ja va­hel ai­tas komp­ro­mis­si lei­da val­la­va­nem RII­VO NOOR (kes­kel). Taga paremal arendaja esindaja SANDER SORTS.

„Kü­la­rah­va jaoks on see vä­ga va­lu­lik pro­jekt. Prae­gu on seal ilus loo­dus­kesk­kond, kus käiak­se ja­lu­ta­mas, lii­gu­vad kit­sed, il­ve­sed ja muud loo­mad. Ini­me­sed tun­ne­ta­vad, et nad kao­ta­vad sel­le, kui sin­na tu­leb töös­tus­park. Mõel­ge, kui­das saa­te sel­le va­lu kom­pen­see­ri­da,“ soo­vi­tas Ani­ja val­la Lin­nak­se kü­la­va­nem Ur­ve Külv aren­da­jai­le, kes ka­van­da­vad nen­de kül­la Ani­ja val­la se­ni suu­ri­mat päi­ke­se­par­ki.

Taa­ni et­te­võt­te Eu­ro­pean Ener­gy AS esin­da­jad Ees­tis, pro­jek­tia­ren­da­jad San­der Sorts ja Ole Ras­mus­sen kut­su­sid Lin­nak­se ela­ni­kud möö­du­nud pü­ha­päe­val, 17. märt­sil Raa­si­ku rah­va­maj­ja, et saa­vu­ta­da kok­ku­le­pe tu­le­va­se päi­ke­see­lekt­ri­jaa­ma jaoks pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­te saa­mi­seks.

Sü­gi­sel al­ga­tas Ani­ja val­la­va­lit­sus Lin­nak­se kül­la põl­du­de ja met­sa­ga piir­ne­va­le 95 hek­ta­ri suu­ru­se­le ala­le ku­ni 100me­ga­va­ti­se võim­su­se­ga Kop­li­soo päi­ke­se­par­gi pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­te ava­tud me­net­lu­se. Sel­le­le järg­ne­nud ava­li­ku aru­te­lu ajaks olid 15 kü­lae­la­nik­ku võt­nud ad­vo­kaa­di, kes pa­ni kir­ja nen­de soo­vid. Neist pea­mi­ne oli seo­tud tee­de­ga – Lin­nak­se ko­du­de ja kin­nis­tu­te­ni vii­va­te tee­de sei­su­kord ei to­hi päi­ke­se­par­gi aren­du­se tõt­tu hal­ve­ne­da ning ehi­tus­te­ge­vu­se ajaks tu­leb ta­ga­da või­ma­li­kult nor­maal­ne ja ta­sa­kaa­lus­ta­tud liik­lus­kor­ral­dus. Pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­te eel­nõus too­dud tin­gi­mu­sed nen­de hin­nan­gul se­da pii­sa­valt ei ta­ga.

Lin­nak­se kü­la lä­bib kaks teed – um­bes 3,5 ki­lo­meet­ri pik­ku­ne Kaie­soo ja li­gi 1,8 ki­lo­meet­ri pik­ku­ne Ka­se­sa­lu tee. Kum­ma­gi tee äär­de jääb küm­me­kond ma­ja­pi­da­mist, mõ­le­mad teed vii­vad ka­van­da­ta­va päi­ke­se­par­gi juur­de. Esialg­se­te pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­te­ga ka­van­da­ti aren­da­ja­le an­da lu­ba ka­su­ta­da päi­ke­se­par­ki ras­ke­veo­ki­te­ga ma­ter­ja­li­veoks Kaie­soo teed tin­gi­mu­sel, et tee kva­li­teet ja kor­ras­hoid oleks ta­ga­tud ning ka ta­gu­mis­te­le kin­nis­tu­te­le säi­liks juur­de­pääs. Ela­ni­kud soo­vi­sid, et aren­da­jalt tu­leks liik­lus­koor­mu­se vä­hen­da­mi­seks ehi­tus­te­ge­vu­se ajal nõu­da ring­liik­lu­se ra­ken­da­mist – ras­ke­veo­kid sõi­dak­sid tu­le­vas­se päi­ke­se­par­ki Ka­se­sa­lu teelt ja väl­juk­sid Kaie­soo tee kau­du või vas­tu­pi­di. Nad olid se­da meelt, et pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­tes­se tu­leks li­sa­da nõue, et mõ­le­mad teed tu­leb ehi­ta­da veoau­to koor­mu­se­le vas­ta­vaks ning kat­ta tol­mu­va­ba kat­te­ga.

Pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mu­si ei ole Lin­nak­se päi­ke­se­par­gi­le siia­ni väl­jas­ta­tud, sest val­la­va­lit­su­se tel­li­tud hin­da­mi­se jär­gi lä­heks ela­ni­ke soov aren­da­ja­le maks­ma 1,4 mil­jo­nit eu­rot. Aren­da­ja tel­li­tud hin­nan­gu jär­gi po­le neil päi­ke­se­par­gi ehi­ta­mi­seks kaht teed tar­vis, pii­saks ka ühe re­konst­ruee­ri­mi­sest.

Mõ­le­mad kü­la­teed iga ta­lu­ni kor­da
Pü­ha­päe­val Raa­si­kul toi­mu­nud koo­so­le­kul tut­vus­ta­sid aren­da­jad kõi­ge­pealt Taa­ni et­te­võ­tet, ke­da nad esin­da­vad. See­jä­rel kõ­ne­le­sid, mil­li­sed te­ge­vu­sed eel­ne­vad päi­ke­se­par­ki­de ehi­ta­mi­se­le, et ar­ves­se võe­tak­se ka ko­gu­kon­na­hu­vi­sid ja loo­dus­lik­ke fak­to­reid, see tä­hen­dab, va­ja on te­ha loo­dus­lik­ke uu­rin­guid. San­der Sorts sel­gi­tas veel, et Ees­tis on se­ni ka­su­ta­tud fik­see­ri­tud kal­de­ga päi­ke­se­pa­nee­le, uuem teh­no­loo­gia on pa­nee­lid, mis nii-öel­da lii­gu­vad päi­ke­se­ga kaa­sa. Sel­lis­tes par­ki­des on pa­nee­le vä­hem, kuid pa­nee­li­de va­he­li­sed alad vei­di suu­re­mad. Kas se­da teh­no­loo­giat õn­nes­tub Lin­nak­se päi­ke­se­par­gis ka­su­ta­da, sel­gub pro­jek­tee­ri­mi­se käi­gus.

Pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­te saa­mi­seks soo­vi­sid aren­da­jad ela­ni­ke­ga kok­ku­le­pet, mil­list kü­la­teed kau­du võik­sid kü­la ta­ga­osas asu­vas­se tu­le­vas­se päi­ke­se­par­ki veo­kid ha­ka­ta ma­ter­ja­le ve­da­ma ning kum­ma ka­hest kü­la­teest võiks aren­da­ja re­konst­ruee­ri­da. Nen­de pa­ku­tud va­rian­ti­de­ga pol­nud kü­la­rah­va nõus. Nad heit­sid et­te, et päi­ke­se­par­gi ehi­ta­mi­se ajal hak­ka­vad kü­la­teel voo­ri­ma ras­ke­veo­kid, tee lõ­hu­tak­se ning ela­ni­ke lii­ku­mi­ne on vä­he­malt aas­ta ta­kis­ta­tud, kuid sel­le kom­pen­see­ri­mi­seks pa­ku­tak­se vas­tu vaid mõ­ni­sa­da meet­rit pin­na­tud teed.

Kü­la­va­nem Ur­ve Külv ar­vas, kui aren­da­jal po­le ehi­ta­mi­seks tar­vis ring­liik­lust ehk va­ja ka­su­ta­da kah­te kü­la­teed, võik­sid nad mõel­da muu la­hen­du­se, kui­das ko­gu­kon­na heaks nii pal­ju pa­nus­ta­da, et kü­la mõ­le­mad teed saak­sid nor­maal­ses­se sei­su­kor­da. San­der Sorts tõ­des, et aren­da­ja saab kü­la­tee­des­se in­ves­tee­ri­da kok­ku ku­ni 400 000 eu­rot, sel­le eest kah­te uue alus­põh­ja­ga pin­na­tud teed ei saa.

Pä­rast mit­me­te va­rian­ti­de üle vaidlemist le­pi­ti val­la­va­nem Rii­vo Noo­re va­hen­du­sel kok­ku, et aren­da­ja ana­lüü­sib-ot­sus­tab, kum­ma­le kü­la­tee­le teeb kor­ra­li­ku alus­põh­ja, et ta­ga­da tee­le ka ras­ke­veo­ki­te­ga sõi­duks va­ja­lik kan­de­või­me. Kui päi­ke­se­park on val­mis, tu­leb aren­da­jal nii Kaie­soo kui Ka­se­sa­lu teel ku­ni vii­mas­te ta­lu­de­ni te­ha 2,5­kord­ne pin­da­mi­ne.

„Li­sa­me sel­le pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­te­le, saa­da­me pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mu­sed veel kord ko­gu­kon­na­le üle vaa­da­ta ning kui nei­le so­bib, saa­me pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mu­sed väl­ja an­da,“ lau­sus val­la­va­nem.

Eelmine artikkelBus­si­sõit­ja­te ra­hu­lo­lu-uu­ring
Järgmine artikkelAren­dus­ko­ja toe­tus­voo­ru esi­ta­ti 50 taot­lust