Lilli Agro ehitab pelletitehast

7858

BJ Tootmise OÜ laiendab tegevust.

Anija vallas Lilli külas tegutseb Lilli Agro ehk BJ Tootmise OÜ, mis kasvatab  vilja, pakub müügiks heina, silo, mulda, multši  ja sõnnikut.
Suurim kaubaartikkel on põhupellet – peenestatud ja granuleeritud põhk, mida saab kasutada nii multšiks, loomadele ja lindudele allapanuks, kütteks kui kompostiks. Kui seni valmis toodang Leedu tehastes, siis nüüd on ettevõttel kerkimas Leader-toetuse abiga Lilli tee äärde oma tehas, et toota graanuleid kohapeal. Lilli vanast sigalast ümberehitatav tehas peaks valmima mai lõpuks ja proovitootmine algama sügisel.

Lilli Agro asub Toominga talus. Peremees Bruno Engel tuli Viimsist Lillisse 2001. aastal ning alustas esmalt hobusekasvatusega. Praegu on hobusekasvatus jäänud rohkem Bruno Engeli isale Heino Engelile, kelle on kõrvalasuvas tallis 12 hobust. Lilli Agrol on hobuseid korraga 3-4 ja talu pakub ratsutamisteenust.

Tuleb tegeleda mitme asjaga

Peremehe Bruno Engeli sõnul läheb Lilli Agrol praegu päris hästi ja toodete vastu on huvi kasvanud. Näiteks pole pakkuda nii palju sõnnikut, kui viimasel ajal küsitakse: „Väikeaia pidajad ei taha enam kunstväetiseid. Peaaegu iga päev saadetakse talust teele kaubaga rekka. Kuna põllumajanduses on riskid, tuleb ettevõttel tegeleda mitme valdkonnaga. 2012. aastal oli vihmane suvi, kuiva põhku ei saanud ja mõnigi konkurent pidi oma tegevuse lõpetama.“

Perenaine Kätlin Jäger: „Maatööga rikkaks saada ei ole lihtne, aga hoiab vormis. Oleme hakkama saanud tänu sellele, et ei kasvata ja müü ainult üht toodet.“

Põhupelleteid on Lilli Agro vahendanud üle kolme aasta. Perenaise sõnul tekkis see mõttest, kuidas loomapidamine saaks olla lihtsam. Graanuleid kulub põhuga võrreldes vähem ja need lagunevad pärast kasutamist kiirelt. Pelleti tarnijaid ei ole Eestis palju. Lisaks Lillile tegeletakse sellega ka Roosna-Allikul, kus kaup läheb rohkem kütteks.

Peamiselt läheb Lilli Agro kaup ekspordiks Soome, Rootsi ja teistesse Euroopa riikidesse. Eesti turule müüakse vaid väike osa. Kaalutud on ka Soome vahelao rajamist, kuid praeguse seisuga on see kulukam kui üle lahe vedamine. Põhk ja muu kaup on kuiv. See seisab talus laohoonetes, mis ehitati 2010. ja 2012. aastal.

Bruno Engel ütleb, et pelleti vastu tunnevad Eestis huvi praegu peamiselt väiketallid ja -ettevõtted. Interneti kaudu oleme pakkunud oma toodangut välismaale ja huvi selle vastu on seal järjest suurenenud. Soomes on 550 klienti. Tehase ehitamine ja tehnika läheb maksma enam kui 100 000 eurot. 32 000 eurot saadi selleks Leaderi 2011. aasta toetusvoorust. Ligi kuue aastaga peaks ehitus end ära tasuma.

Vajadus oskusliku tööjõu järele

Tulevikuplaanide kohta sõnab peremees, et kui graanulitehas valmis, võiks seal lisaks pelletile toota ka söödagraanuleid, näiteks rohujahu: „Omal ajal lõpetati selle tootmine ära, kuid huvi selle vastu on turul olemas ja tehasesse tuleva tehnikaga saab valmistada nii pelleti- kui söödagraanuleid.“

Peamine probleem on Bruno Engeli arvates tööjõupuudus: „Meil on ettevõttes praegu 4 töötajat, võiks rohkem olla. Kui graanulitehas valmib, saab selles tööd 10 inimest. Korralikule tööjõule ei ole kahju head palka maksta, aga maale on arukat tööjõudu kahjuks väga raske leida. Energilisust ja tahet tööd teha on vähe, sageli töötatakse ainult palga pärast.“

Kõrgelt hindab ta koostööd teiste ümberkaudsete talupidajatega: „Kuna igaühel on siin oma nišš, siis me ei konkureeri, vaid saame olla üksteisele kasulikud. Näiteks Koplimäe Agroga on meil väga hea koostöö.“