Viinistu muuseumi rajaja ja kodu-uurija Edgar Lilheina pärija Janne Mikiver kirjutas 28. mail Meremuuseumis alla kinkelepingule, millega loovutas kunagised Viinistu muuseumi museaalid Kuusalu vallale. Vastu võtsid abivallavanem Milli Kikkas ja Kolga muuseumi juhataja Anu Karjatse. Museaalid viidi Kolga muuseumisse, kus need kontrollitakse vastavalt nimekirjale üle ja võetakse arvele.
Meremuuseum võttis eelmise aasta lõpus Kuusalu vallavalitsusega ühendust. Teatati, et ruumipuuduse tõttu tahetakse sinna 30 aastat tagasi viidud Viinistu muuseumi varadest lahti saada. Kuna tegu on tervikliku dokumentidekoguga, siis sooviti, et see läheks üle juriidilisele isikule, näiteks Kuusalu vallale, mitte aga pärijast eraisikule, sest siis ei saa museaalide edasise saatuse pärast kindel olla.
Vallamajast võeti ühendust Viinistu külavanema Ivar Adleriga. Tema rääkis Edgar Lilheina pärija Janne Mikiveriga, kes oli kohe seda meelt, et need asjad kuuluvad külale, sest on annetatud peredest kohalikule muuseumile.
Viinistu tuntud kodu-uurija ja külamuuseumi rajaja Edgar Lilhein soovis külavanema sõnul ise samuti, et Kirovi kalurikolhoosi ajal minema viidud muuseumivarad saaks külale tagasi.
Ivar Adler: „Muuseumis oli vara päris palju, koolimajas olid kaks suurt ruumi asju maast laeni täis. Mäletan, et oli rahvariideid, poolik paat, piiritusevedamisega seotud asju. Edgar rääkis, et Kirovi kolhoos viis tugevama õigusega paljud huvitavad esemed ja dokumendid sealt minema. Väärtuslikumad anti Viimsi muuseumisse, osa asju rändas Meremuuseumisse. Kuna äravõetud esemetest korralikku nimekirja ei tehtud, siis täpselt ei teagi, mida võiks tagasi taotleda. Need asjad, mis said Lahemaa muuseumisse, on tagasi antud. Nüüd siis tulid ka Meremuuseumis olnud varad.”
Külavanema sõnul soovib külarahvas, et muuseumi varad saaks Viinistule tagasi. Väike külamuuseum asub praegu endises ühiselamumajas, mille Loksa vald aastaid tagasi ära müüs. Senine omanik on lubanud muuseumil ruume kasutada, kuid mida võib soovida uus omanik, seda ei tea.
Kuna endisesse kalatehasesse on tänu Jaan Manitskile rajatud kunstimuuseum ja konverentsikeskus, on Viinistul suuri saale päris mitu, ja külarahvas plaanib rahvamaja ümber ehitada. Jätta sinna väiksem saal sünnipäevade ning muude pisemate koosviibimiste jaoks. Ülejäänud ruumid planeerida ümber raamatukogu ja muuseumi jaoks. Projekteerimiseks peetakse läbirääkimisi sisearhitektiga. Kui projekt valmis, saaks ehitustöödeks taotleda raha ELi fondidest.
Kolga muuseumi juhataja Anu Karjatse kinnitas, et edaspidi on võimalik Meremuuseumilt saadud Viinistu muuseumi varad deponeerida külamuuseumisse: „See oli Meremuuseumi soov, et inimeste kogutud vara saaks vallale kui juriidilisele isikule, mitte eraisikule. Esemetest tulid Kolga muuseumisse laevakell ja õnnekivi. Kolmas ese, ühest purjekast tehtud maal, jäi Meremuuseumisse. Sealsed töötajad ütlesid, et neil on purjekamaalide kollektsioon ja palusid pärijal maali ära müüa. Pärija oli nõus.”
Juhataja sõnas, et Kolga muuseum ei ole väiklane ega soovi neid esemeid kindlasti endale hoida. „Siiamaani on neid õigesti hoitud, kui ka Viinistul samamoodi tehakse, oleme valmis need Viinistu küla muuseumi üle andma, et sealsed inimesed saaksid näha vanu fotosid ja dokumente. Need jääksid Kuusalu valla omaks, kuid oleksid Viinistul.”
Anu Karjatse rääkis veel, et nägi meremuuseumis lehte, kuhu oli kirjutusmasinaga trükitud loetelu Viinistult viidud muuseumivaradest, nende saamislood ja ka see, kuhu midagi on viidud. Meremuuseumist lubati see paber saata Kolga muuseumisse.
Külavanem Ivar Adler arvas, kui selline nimekiri on olemas ja seal kirjas ka need asjad, mis viidi Viimsisse, võib olla lootust veel muuseumivara tagasi saada.
Meremuuseum tagastas fotosid ja dokumente
Kinkelepingu juurde kuulub lisana loetelu Viinistult viidud esemetest, mille meremuuseum tagastas Edgar Lilheina (21.03.1916-19.05.1999) pärijale, kes kinkis need edasi Kuusalu vallale.
Dokumente 17, sealhulgas näiteks Viinistu kaubatarvitajate Ühisuse põhikiri aastast 1910; Mohni tuletornivahi palgaraamat; Johannes Kempmanni dokumendid, sealhulgas tema mootorlaeva Olga sõiduluba rannasõiduks aastast 1923; kalanduse korrespondendi teadete kaust.
Esemeid 2 – laevakell aurulaevalt Rasma ja ukkukivi.
Fotosid 63, näiteks ka Viinistu erakaupluse ehitamisest aastal 1927, Mardi-Jaani talu peretütred ja perenaine Varma Pärispeal aastal 1910, Viinistu näitlejate grupp aastast 1924, regatt jaanipäeval aastatel 1925-1928.
Raamatuid 83, nende seas ka Viinistu lehe Ranna Teataja nr 1 ja 3 aastast 1932 ning 9 numbrit Sõnumitoojat aastast 1907, 1739. aasta piibel, ajalehe Postimees 1888-1890 ja 1892 aastakäigud ja palju muud.
