LIIS BURK an­dis väl­ja raa­ma­tu Ees­ti pul­ma­kom­me­test

La­he­maa Pä­ri­mus­ko­ja pe­re­nai­ne LIIS BURK ju­hib Ees­ti Folk­loo­ri­nõu­ko­gu pul­mauu­ri­mi­se töö­rüh­ma.

La­he­maa Pä­ri­mus­ko­ja pe­re­nai­ne Liis Burk esit­les Tal­lin­nas Sa­ku Suur­hal­lis toi­mu­nud mar­di­laa­dal raa­ma­tut „Ees­ti pulm“, mis tut­vus­tab me va­nu pul­ma­kom­beid. Liis Burk oli Ees­ti Rah­va­kuns­ti ja Kä­si­töö Lii­du aren­dus­ju­hi­na mar­di­laa­da kor­ral­dus­toim­kon­nas.

Raa­ma­tus tut­vus­ta­tak­se va­nu pul­ma­ri­tuaa­le ja üle­se­hi­tust ehk pul­ma­de kul­ge­mi­se selg­roo­gu ala­tes kos­jas­käi­mi­sest ku­ni vei­me­de ja­ga­mi­se­ni. On ka sel­gi­tav üle­vaa­de tra­dit­sioo­ni­lis­test pul­ma­te­ge­las­test ja mõis­te­test. Li­sa­tud on ing­li­skeel­ne tõl­ge.

Il­lust­ree­ri­vad pil­did on raa­ma­tus Liis Bur­ki ja La­he­maa Pä­ri­mus­ko­ja pe­re­mehe Ro­land Bur­ki pul­ma­peost 2016. aas­tal. Seal teh­ti lä­bi põ­li­sed pul­ma­tra­dit­sioo­nid, te­gu oli pä­ri­mus­pul­ma­ga. Pul­ma et­te­val­mis­ta­mi­sel tu­gi­ne­ti Liis Bur­ki Vil­jan­di Kul­tuu­ria­ka­dee­mia pä­rand­teh­no­loo­gia ma­gist­riõp­pe lõ­pu­töö­na val­mi­nud pä­ri­mus­pul­ma­de uu­ri­mu­se­le.

Liis Burk: „Ees­ti pul­ma­de koh­ta on aval­da­tud ma­hu­kaid trü­ki­seid, mi­na tegin liht­sas kee­les üle­vaa­te. Olen ai­da­nud mit­meid pul­mi kor­ral­da­da ja nä­gin, kui­das mei­le omas­teks pul­mat­ra­dit­sioo­ni­deks pee­tak­se ti­te­mäh­ki­mist ja muud sel­list, mis pä­ri­ne­vad nõu­ko­gu­de ajast. Raa­ma­tu idee sün­dis möö­du­nud aas­tal, kui kor­ral­da­sin tra­dit­sioo­niks ku­ju­ne­nud se­mi­na­ri pä­ri­mus­pul­mast. Osa­le­sid pul­ma­hu­vi­li­sed, pul­mai­sad ja -emad, -kor­rald­jad. Kü­si­sin seal, kas oleks ka­su, kui Ees­ti pul­mast koos­ta­­da väi­ke tut­vus­tav raa­mat, võib ka öel­da vi­hik.

Sel­gus, et sel­le vas­tu oli suur hu­vi. An­nan raa­ma­tus ka mõ­nin­gaid nõuan­deid, kui­das meie tra­dit­sioo­ne võiks edu­kalt tä­na­päe­va pul­ma so­bi­ta­da.“

Ta kir­jel­dab, et kui­gi meil pee­tak­se pruut­tüd­ru­ku­te ja peiu­pois­te kom­met ameeri­ka­li­kuks tra­dit­sioo­niks, olid neil täht­sad rol­lid ka Ees­ti pul­mas. Pruut­tüd­ru­ku­tel ja peiu­pois­tel olid omad ko­hus­tu­sed täi­ta, eel­ne­valt le­pi­ti kok­ku, kes kel­le­ga neist pul­mas oma­va­hel paa­ri kuu­lub. Ki­be­kar­ju­mi­ne ei ol­nud Ees­ti pul­ma­le oma­ne, see jõu­dis mei­le slaa­vi kom­be­na 20. sa­jan­dil. Ees­ti pul­mas hüü­ti: „Hõis­sa!“ – õn­nis­ta­ti pruut­paa­ri. Suuand­mi­ne oli ta­bu.

Veel too­ni­tab Liis Burk, et rah­vus­li­ke su­ge­me­te­ga pulm ei tä­hen­da rah­va­rõi­vaid ja kand­le­män­gu, õhk­kon­na loob rah­vas ise.

Raa­ma­tu „Ees­ti pulm“ väl­jaand­mist toe­tas Ees­ti Kul­tuur­ka­pi­tal. Ku­jun­das Bri­git­ta Vaik­re. Raa­ma­tut ja­ga­tak­se raa­ma­tu­ko­gu­de­le ja pul­ma­kor­ral­da­ja­te­le, osa lä­heb müü­ki. Tu­lu suu­na­tak­se me pul­ma­kom­bes­ti­ku üle-ees­ti­lis­se uu­ri­mis­se. Liis Burk ju­hib Ees­ti Folk­loo­ri­nõu­ko­gu pul­mauu­ri­mu­se töö­rüh­ma, mis te­gut­seb ala­tes 2015. aas­tast.

Lõik raa­ma­tust: „Kos­jad al­ga­sid kuu­la­mi­se­ga – nai­ne saa­de­ti soo­vi­ta­va pruu­di või peiu käest uu­ri­ma, kas too on kos­ja­dest hu­vi­ta­tud. Jaa­ta­va vas­tu­se pu­hul järg­ne­sid pea­gi kos­jad. Sin­na sõit­sid peig­mees ja isa­mees. Kos­ja võe­ti kaa­sa kos­ja­märss, mil­les oli kin­gi­tus ja kos­ja­viin. Pu­de­li kae­la üm­ber oli kin­gi­tus pruu­di­le (sõr­mus, kin­dad vms.).“