„Kuigi Eesti põhiseadus ütleb, et puuetega inimesed on riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all, on igal pool kohti, kus liikumispuuetega inimesed neile mõeldud juurdepääse kasutada ei saa,“ tõdeb Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht LILI TIRI.
Üle-eelmisel nädalal käisid Kehras ja Kuusalus Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu (ELIL) juhatuse esindajad. Ida-Harjumaa Invaühingu liikmed näitasid neile kohapealseid valupunkte – asutusi-hooneid, kuhu liikumispuudega inimestel pääsemine keeruline või võimatu. Mõlemal pool kohtuti ka vallavalitsuse esindajatega, küsiti, kas ja millal on kavas liikumispuudega inimestele neisse juurdepääs võimaldada, pakuti ka oma abi.
„Meie liidul on 24 ühingut, igal aastal külastame vähemalt kolme ning käime vaatamas nende jaoks probleemseid kohti. Aitame lahendusi leida,“ selgitab Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Lili Tiri.
Kehras
Kehras viib kohalik teejuht Indrek Matla ELILi rahva kõigepealt jaamahoone juurde. Paar aastat tagasi renoveeritud hoone jääb liikumispuudega inimestele enamasti kättesaamatuks, sest sissepääsu ees on kolme astmega trepp. Trepil on küll abivahendiga liikumiseks mõeldud relsid, kuid neist ülesminek on liiga järsk, relsside laius ei sobi ühelegi abivahendile, puudub käsipuu.
„Selliseid lihtsaid ja järske lahendusi, mis pole kasutatavad, on paraku väga palju,“ nendib Lili Tiri.
Ta lisab, et relsid sobivad invavahendiga treppidest üles-alla liikumiseks vaid ajutise lahendusena, kuna nende rataste vahe on erineva laiusega.
Liikumisel rulaatorit kasutav kohalik elanik Tiiu-Kaja Raamat saab oma tugiraami rattad küll relssidele sättida, kuid suure kaldega relssidest üles ei saa, kuna puudub käsipuu, mille abil end vinnata.
Indrek Matla ütleb, et liikumispuudega inimesed pääsevad jaamahoonesse selle ühes tiivas tegutseva kohviku kaudu mööda kaldteed, kuid kohvik iga päev ei tööta. Ka sel ajal, kui liikumispuudega inimesed Kehras juurdepääse katsetavad, on kohviku uks kinni.
Järgmine liikumispuudega inimeste jaoks probleemne koht on tervisekeskuse kõrval asuv apteek. Kuigi Grossi poes on korraliku sissepääsuga apteek, eelistavad osa kehralasi tervisekeskuse juures olevat rohupoodi. Selle sissepääsu kommenteerivad ELILi juhatuse liikmed sõnadega: „Võimalik vaid Venemaal!“ Kaldtee apteegi trepi kõrval on sedavõrd järsk, et ka elektriratastooliga liikuv Jako Stein ei riski sellest üles sõita. Benu apteeker Ingrid Järmut tunnistab, et ratastoolis kliente neil tõesti ei käi ning tõdeb, et tegu on valla hoonega.
Turuplatsi juures asuva WC ukseni jõudmiseks tuleb üles saada astmest, ratastooliga liikujatele osutub see võimatuks. Ka raamatukogu välisukseni pääsemist takistab kõrge aste, seejärel on vaja üles saada mitmeastmelisest trepist. Hiljem kuulevad liikumispuudega inimesed, et raamatukokku on neil võimalik minna vallamaja esimese korruse kaudu. Vallamaja kaldtee kiidavad ratastooliga sõitvad Jako Stein ja Veiki Laan liikumispuuetega inimeste liidu juhatusest ideaalseks, tee on lauge, käsipuu nende hinnangul parajal kõrgusel.
Vallamajas kohtuvad ELIL esindajad abivallavanema Marge Raja ja ehitusspetsialisti Viljo Leisiga. Uurivad, miks on jäetud jaamahoone sissepääsu juurde tegemata kaldtee ning millal pääsevad liikumispuudega inimesed tervisekeskuse kõrval asuvasse apteeki, pakuvad koostööd probleemide lahendamisel.
Kehra uues tervisekeskuses saavad ratastooli kasutajad katsetada uut lifti, sotsiaalkeskuses vestlevad valla sotsiaaltöötajatega.
Kuusalus
Kuusalu vallamajas Kiius kohtuvad liikumispuudega inimeste esindajad vallavanem Urmas Kirtsiga, katsetavad vallamaja lifti – Jako Steini elektriline ratastool mahub sellesse napilt – ning tutvuvad liikumispuudega inimesele kohandatud töökohaga.
Kuusalus käiakse samuti niinimetatud murekohtade juures, kuhu ratastooli või muu abivahendiga ei pääse. Tervisekeskusesse viib õuest küll metallist kaldtee, kuid sama maja teisele korrusele, kus on raamatukogu ja politseinike vastuvõturuum, invavahendiga liikuja ei pääse, samuti keldrikorrusele, kus on tööruumid erihoolekandeteenuse osutamiseks. Lili Tiri sõnul oleks lihtsaim lahendus paigaldada hoone välisküljele lift, mis liigub kolme korruse vahel.
Meie pood jääb liikumispuudega inimestele kättesaamatuks, sest poeukseni pääsemiseks on vaja üles saada kõrgest kümmekonna astmega trepist. Agnes Valgiste selgitab, et kuigi Kuusalus on mitu suuremat kauplust, kuhu ka liikumispuudega inimesed vabalt pääsevad, on just Meie poes asula kõige parem kondiitritoodete valik.
ELIL hoiab silma peal
ELILi tegevjuht Lili Tiri hinnangul ei olnud Kehras ja Kuusalus nähtu sugugi halb: „Kõnniteede kavandamisel on konsulteeritud liikumispuuetega inimestega, mahasõidud on väga hästi lahendatud. Vallamajadele on hea ligipääs, Kuusalu vallamajas on tööl ka liikumispuudega inimesi. Kehras olid vallaametnikud väga altid kaasa mõtlema ja tegutsema. Kuigi alati ei jagu raha, sest vanadel hoonetel on vaja erilahendusi ja need on väga kallid, nullist ehitada on palju lihtsam.“.
ELILi tegevjuht lubab, et liit hoiab nähtud probleemkohtadel silma peal ning utsitab omavalitsusi: „Läheme kindlasti uuesti vaatama, kas olukord on muutunud. Mõned kohad on lihtsasti lahendatavad, kui ei osata vajalikku lahendust välja töötada, siis aitame.“
