ANN VIIRMAA
Eesmärk on avada Leesi pood maikuus.
Kolm nädalat tagasi algasid Leesi poemajas ja hoovis renoveerimis-, koristus- ja ehitustööd. Värskendatakse kõik seinad, laed ja katused – ka mittetöötavad vanad nõukogudeaegsed ahjud asendatakse uutega.
Ühisuse juhatuse liige Marti Hääl kiidab, et poolsaare rahvas on hoone rekonstrueerimistöödele pannud suure entusiasmiga käed külge: „Kahjuks eriolukorra tõttu me ei saagi teada, kui rahvarohkeks oleksid Leesi poe talgud tavaolukorras kujunenud.” Kõige olulisemad ehitustööd on võtnud enda kanda Leesi küla mees Indrek Vilbaste, vanade majade renoveerimisele pühendunud ehitusspetsialist. Leesi praegune poemaja ehitati 1913. aastal, tegemistesse kaasati ka Rocca al Mare Vabaõhumuuseumi teadur Karl Kallastu, et pood saaks taastatud võimalikult ehedalt ja algupäraselt.
„Kui eriolukord lõpeb ning kõik läheb plaanipäraselt ja abikäsi jagub, siis tuleb Leesi poe taasavamine juba mais,“ loodab ühistu juhatuse liige Ants Viirmaa.
Marti Hääl lisab, et ideid, mida poeruumides veel ellu viia, on ägedaid, siiski on oodatud igasugune abi, et need tulevikus ka päriselt täituksid. Ühistu korraldatud ideekonkursile on pakutud, et poemajja võiks teha ka kohviku ja külalistemaja. Ideekorje pole veel lõppenud.
„Püüame poe osa valmis saada ühisuse praegu olemas-oleva raha eest, aga kogu maja jaoks seda kindlasti ei jätku. Mingeid projekte lisarahastuse leidmiseks aga hetkeseisuga saadaval pole,” ütles ta.
Ajaloolise nimega MTÜ Leesi Tarwitajate Ühisus moodustati poolsaare elanikest eelmise aasta lõpus, liikmeid on 62. MTÜ ostis kogutud liikmemaksude eest Leesi poe 41 000 euroga. Ühisuse liikmeks saavad astuda kõik soovijad, tasudes liikmemaksu 1000 eurot.
MTÜ Leesi Tarwitajate Ühisuse juhatuse liige Ants Viirmaa: „Kutsume kõiki üles panustama ajaloolise poemaja säilitamisesse astudes ühisuse liikmeks, pannes käe külge talgutöödes või annetades meelepärase summa. Samuti soovib ühisus südamest tänada kõiki, kes on juba võtnud vaevaks oma aega ja energiat sellesse ettevõtmisesse panustada.“
Ta rõhutab, et tegu on väga põneva ja ainulaadse ühisrahastusprojektiga, kus suurem osa töödest on planeeritud ära teha kogukonna abiga: „Kui kõik peaks laabuma plaanipäraselt, siis tõenäoliselt teeme ajalugu kogu Eestis. Sarnaselt Leesi poega võiks mõelda ajalooliste lautrikohtade ja külateede kasutusele võtmisele mujalgi. Kurb on vaadata, kuidas külateede ja lautrikohtade äärde ning isegi metsa alla pannakse järjest enam keelavaid eramaasilte.
Tänane eri-olukord on meid kõiki niikuinii isolatsiooni surunud. Ainult ühiselt, kogukonda kaasates, saab teoks teha suuri ja olulisi asju, millest kõik rõõmu tunnevad ja võidavad. Rohkem avatust ja koostööd!“