Leesi Külaselts vaidleb veeraha ja liitumistasude küsimuses kohtu kaudu

1409

Kinnistuomanik SULEV VALDMAA on seisukohal, et veerahade ja liitumistasudega on Leesi Külaseltsis suured segadused.

Kuusalu valla rannaküladesse, mis varem asusid endises Loksa vallas, on ehitatud valla kulul veetrassid ja mitmele poole ka uued puurkaevud. Loksa vald asus veesüsteeme rajama  2000-ndate aastate alguses, pärast seda, kui oksjonitel õnnestus miljonite kroonide eest müüa hooned Mohni saarel ning mitmesugust muud vallavara mereäärsetes külades.

Loksa vallavalitsus ja –volikogu olid seda meelt, et trasside-kaevude edasise kasutamise eest pidid hakkama hoolt kandma külaelanikud ise. Rajatud veesüsteemid on tasuta üle antud külade veeseltsidele.

Leesi kaupluse, endise koolimaja, kabeli ja rahvamaja piirkonnas tegutseb MTÜ Leesi Külaselts. See MTÜ pole loodud ainult veetarbimise korraldamiseks, vaid tegeleb ka küla seltsieluga.

Seltsis on liikmeid 33, veetarbijaid on 16. Veetrasse on kokku 1450 meetrit, sellest 700 meetrit on ehitanud endine Loksa vald, ülejäänu on rajanud kinnistute omanikud aastate jooksul.

Paar kuud tagasi nimetas Kuusalu vallavolikogu MTÜ Leesi Külaselts ametlikult vee-ettevõtjaks. See on vallas esimene külaselts, kes on saanud vee-ettevõtja staatuse. Muudatused olid vajalikud eelkõige selleks, et MTÜ võiks LEADER-programmist taotleda toetusraha pumbamajja filtri panekuks – joogivee kvaliteedi parandamiseks.

Sulevi kinnistu vesi keerati kinni
Kuusalu vallavolikogu liige Sulev Valdmaa on oma Leesil asuva suvila kasutamise kohta sõlminud lepingu turismifirmaga Baltcott, kes majutab puhkajaid.

29. aprillil hakkab Harju maakohus arutama Sulev Valdmaa kaebust taotlusega taastada Leesi külas temale kuuluva Sulevi kinnistu veevarustus ning seada servituut veetrassile ja tema kinnistu juurde viivale teele.

Vaidlus sai hoogu juurde mullu aasta lõpus, kui pumbamaja elektrisüsteemide avarii tõttu suleti Sulevi kinnistu vesi ning on kinni tänini. Kui pumbamaja remonditi, said teised tarbijad vee tagasi, ent Sulev Valdmaa mitte. Tema sõnul on ühistu juhatus põhjendanud vee mitteandmist 7000-kroonise liitumistasu maksmata jätmisega. Liitumistasu hakkas MTÜ küsima 2008. aasta algusest.

Sulev Valdmaa on aga teist meelt – ta rajas suvila ja vee­trassi 2001. aastal ning naaber Are Ruus, MTÜ Leesi Külaselts juhatuse liige ja pumbamaja omanik, andis detailplaneeringule kooskõlastuse, et vett on võimalik saada tema puurkaevust.

Sulev Valdmaa: „Seadus ütleb, liitumistasu saab küsida põhjendatud kulutuste katteks. Kuna olen ise trassi rajanud ja kaevuga ühendanud, ei ole seaduslik minu käest liitumistasu küsida. Ma ei ole vastust saanud, miks on liitumistasu just 7000 krooni, miks mitte rohkem ega vähem.”

Ka ei ole ta rahul, et veetarbijailt on küsitud iga kuu 25 krooni abonenttasu ning vee hind on 12 krooni kuupmeeter. Samas puudub tema sõnul kalkulatsioon, miks on hind just selline.

„Olen eelmise aasta suvest küsinud liitumistasu lahtikirjutamist, kuid pole saanud. 29. detsembril, kui vesi suvilast kadus, olid sinna saabunud turistid Peterburist. Tõin neile vett naabri salvkaevust ja loobusin ebamugavuste tõttu koristustasust. Kuna aga vett tagasi ei antud, on tulnud ära ütelda mitmest broneeringust ning seetõttu soovin kohtu kaudu ka saamata jäänud kasumi hüvitamist. See vaidlus on õpetlik lugu teistele vee-MTÜdele. Liitumistasude ja veehinna määramine peab olema seadusega kooskõlas,” räägib Sulev Valdmaa.

Kui Sõnumitooja palus MTÜ Leesi Külaselts juhatuse liikmetelt Are Ruusilt ja Tiina Viirnalt selgitust, kuidas veehind määrati ning miks liitumistasu suurus on just 7000 krooni, saime vastuse, et külaseltsi juhatuse liikmed on seisukohal – kuna asi on antud kohtu lahendada, ei soovita enne kohtulahendit kommentaare anda.

Revisjon
Sulev Valdmaa kuulub vallavolikogu revisjonikomisjoni ning on valitud ka külaseltsi kolmeliikmelisse revisjonikomisjoni. Komisjon tutvus paar kuud tagasi MTÜ Leesi Külaselts dokumentidega. Sulev Valdmaa palus appi ka vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehe Herko Suntsi.

„Kuigi Herko Sunts leidis, et väga hull asjaajamine pole, avastasime siiski suure segaduse. MTÜ loodi 2006 suvel, asutamisdokumendid on olemas. Kuid puuduvad protokollid, kus 2008. aastal on otsustatud vee maksumuse üle. Teistkordsel tutvumisel olid need paberid lisatud. Üllatav on see, et MTÜ pangakonto väljavõttest selgub – 2006. aasta novembrist kuni 18. jaanuarini 2009 on sissekandeid ainult 28. Mõni inimene on tasunud vee eest ühe korra, mõni üksik on maksnud liitumistasu. Tundub, et osad inimesed peavad maksma vee eest ja osad mitte. Kummaline on ka see otsus, et need veetarbijad, kes on liitunud enne 2006 aasta 1 . jaanuari, ei pea liitumistasu maksma. Kuid miks siis minult küsitakse, ka minu veetrass oli olemas enne seda kuupäeva,” räägib Sulev Valdmaa.
 
Arveid pole vaja esitada
Tiina Viirna, kes tegeleb Leesi Külaseltsi raamatupidamisega, selgitas möödunud nädalal, et on mitmelt poolt uurinud, ka Harju ettevõtlus- ja arenduskeskusest, kas MTÜ peab veetarbijatele esitama arveid. On vastatud, et ei pea – kui MTÜ liige ei nõua arvete esitamist ja tasub vee eest, ei ole neid vaja koostada.
Ta märkis, et MTÜ on seni väljastanud ühe arve, selle on saanud ainult Sulev Valdmaa, sest soovis. Teised tarbijad ei ole arvet nõudnud.

Veel kinnitas Tiina Viirna, et enamik veetarbijaid on maksnud sularahas ning MTÜ raamatupidamine on korras: „MTÜ juhatus teeb vabatahtlikku tööd, ka raamatupidamist teen tasuta. Revisjonikomisjon oleks võinud oma tööd teha põhjalikumalt, meie ei ole seadust rikkunud.”

Vaidlus ja vastastikune mittemõistmine on läinud Leesi Külaseltsis niikaugele, et kaks juhatuse liiget – senine juhatuse esimees Ants Viirmaa ja Katrin Veldi – on esitanud avalduse juhatusest ja ka kogu seltsist lahkumiseks.

Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaar nendib vaidluse kohta, et tegemist on isikutevahelise mittemõistmisega ning ei soovi samuti juhtunut pikemalt kommenteerida: „Tundub, et MTÜ teeb mõnele liikmele tõesti liiga, aga riidudega on juba nii, et üks ütleb üht ja teine teist ning lõpuks hakatakse vastastikku igas asjas nägema viga. Tüli lahendamiseks peaks üks osapool järele andma. Mulle tundub, et lihtsam samm oleks külaseltsil, aga paistab, et seal on kangust rohkemakski.”